Surfff!!!

Hola! Ma olen selle kirjutamisega nii laisaks läinud, üldse ei ole tunnet tulnud peale… Või on asi selles mañana nakkuses, see hakkab külge… Tõesti iga päev mõtlen, et homme teen ja nii need nädalad lâhevad ja siis juba kuud ja siis lööd käega, sest nii kaua aega möödas… Näiteks viin pesu lavanderìasse pesta ja öeldakse, et tule homme peale kuut järele. Lähen ülehomme, ikka pole valmis…tule poole tunni pärast.Pole mõtet üritadagi. Autorendist dokumente anti mulle kuu aega… Iga päev öeldi, et tule tunni aja pärast ja ma läksin järgmisel päeval ja siis peale paari päeva, ma mõtlesin, et milleks neid dokumente üldse vaja? Selline stiil hakkab külge, pean tunnistama, ega ei olegi kuhugi kiiret, aeg voolab täiesti vabalt ja teises tempos. Ainult siis hakkab kiire kui puhub või on lained…. Seda haigust ei ravi ka mañana-elustiil, eile jooksin ilma trapetsita merele, nii kiiresti tahtsin jõuda.
Aga kuna ma olen tegelenud rohkem praegu lainelauatamisega, siis ma kirjutan kõigepealt sellest.
photo 2Surf on super äge! Kunagi ma unistasin lainelauaga sõitmisest, umbes lapsena või nii, aga nii see aeg läks ja poleks uskunud, et ma lõpuks ikkagi seda tegema päriselt hakkan. Sest seda ei saa teha nii, et korra käid kuskil sõitmas, õpid jne ja siis lähed eestisse. Ei, ainult nii on võimalik kui elad lainete juures. Ja üks mis kindel minu jaoks on surfata võimalik, nii, et hea on, ainult ja ainult nii soojas, kus ei pea kunagi kalipsot kandma. Jaa veel- surf on ülimat kasulik workout ka, igas mõttes. Jõusaali pole vaja, ega mingeid muid trenne. Mõtlesin, et otsin endale jõusaali kus käia trennis, siis selgus, et meie majas Spas, kus elame on trennid 4x nädalas pluss veel salsa tunnid 2x nädalas ja iga nurga peal on joogad ja capoeirad ja mida kõike veel…aga tegelikult ma isegi ei mõtle ühegi muu trenni peale, sest lainelauaga möllamine on tuhat korda efektiivsem kui mingi jõusaal pluss emotsioon, soe vesi, ilus rand, toredad inimesed, päike või vihm või vikerkaared hommikuti, no mida veel vaja on? Surf on väga kõva trenn ma ütlen. Nii aeroobne, kui ka musklitele. Väga,väga tõhus! Ainus jama, eks me varsti maksame lõivu, vahetame musklid kortsude vastu, aga no mis teha…
Algus ei olnud minu jaoks kuigi paljulubav. Mul ei ole ju kannatust üldse. Käisin õppelauaga, mis on selline paks ja pikk. Ilma instruktorita muidugi mõista. Brit õpetas kuiva trenni ehk teooriat ja siis kaldalt teine kohalik instruktor poole silmaga vaatas ka ja hiljem seletas mis valesti tegin jne. Otsisin kogu aeg kohta, kus kedagi ei oleks kellele ette jääda ja ise otsa sõita. Aga sellistes kohtades kus kedagi ei ole, ei ole ka laineid. Tegelikult isegi võib tulla, aga neid peab kauem ootama. Mulle oli see igatahes mõistuse vastane, teistega koos, kuidas ma sealt pääsen, kõikide vahel oma suure punase lauaga, roosad sussid jalas, noh, nii need algajad kõik välja näevad… Kohalikel prodel oma ala, kus on palju suuremad lained ja sealt ma hoidsin muidugi nii kaugele, teise ranna otsa võib öelda. Brit sõidab seal ja mul on vaja vahest talt instruktsioone… Sinna niisiis algajad ei tohi oma nina toppida, seal võib lihtsalt tappa saada. Sest siin käib ikka kõva võitlus kes laine saab ja kes kelle eest ära võtab ja kohalikud võivad ülbed olla ja teistest üle sõita, aga muud oinad saavad sõimata.( nüüdseks õnneks me oleme suht peaaegu kohalikud juba ka, nii, et edaspidi väga probleeme ei tohiks olla ja ” kõige vihasemad kohalikud” on sõbrad:)
Alguses, ehk peale paari korda olin täitsa kindel, et mina ei hakka kunagi päris lainelauaga, väiksega sõitma. Mõtlesin juba osta omale ühte suurt-suurt longboardi.
Ja oli ka selliseid päevi, kus ma mõtlesin, et see surf on üks täielik jama, misasja on mòtet aerutada seal kõik kohad valusaks, tund aega selle jaoks, et paar lainet saada ja siis 20 sekundit sõita nendega, parem windsurfan ja saan tund aega nautida järjest…aga no, ega ma ei olnud siis veel tunda saanud, mis see on tegelikult ja enam ma nii ei mõtle!
Ja õnneks mul ikkagi edenes nii, et 6 ndal korral anti mulle päris lainelaud, et nüüd on aeg sellega minna. Siis ei saanud susse jalga panna kui mul on päris laud! ( need on vajalikud, et siile jalga ei astuks ja seal algajate osakonnas või tegelt seal kus teisi pole, on nii madal vesi, et kui lainele saad ja siis sõidad phmts alla põve vees juba varsti, kui kukud tuleb ennast nii lapikuks teha kui võimalik, sest nii saab siilid kannikasse ka kukkuda)Ja kui ma juba ilma sussideta, mis on niisiis esimene algaja tunnusmärk, ja mitte algaja lauaga laineid ootasin, siis oli ikka täiesti teine maailm kohemaid ja julgesin inimeste sekka ka minna! Ja sain selle lauaga kaks head lainet-45min jooksul, see on tegelt väga ok tulemus. Lained olid u.mulle õlani toopäev. Täielik öö ja päev nende laudade vahe ja loomulikult enam ma tagasi sellele algajalauale ei läinud. Ütleme nii, et see päev ma sain natuke õrna aimu, mis tunne see surf tegelikult olema peaks…Järgmine kord läksin juba nii ässaks, et proovisin veel väiksemat lauda ja teise kujuga(fish) aga see oli mulle veel keeruline ja liiga äkiline minu arust, nii, et jäin selle ” oma” laua juurde. Mõistlik on kogu aeg käia ühe ja samaga harjutamas ka.
Ja lõpuks eelmisel laupäeval ehk siis kokkuphoto 10ndal korral kui ma Briti meelitusel olin seal prode koha kõige äärepeale julgenud minna( kus laineid tavaliselt pole, sest seal on kanal kust tullakse sisse ja pelae seda kaugemal on väga hullud lained, kus sõidavad juba väga vähesed) õnnestus mul saada sellisele lainele, mis oli vähemalt poolteist minu pikkust,või suuremgi ehk siis ikka väga suur. Ja sõita see laine päriselt ära! Tegelikult ta läks veel edasi, aga ma ei osanud. See oli päris! Nagu filmis! Nii peakski surf kogu aeg olema. Väga vinge, täitsa pekkis! Vähemalt ma sain nüüd teada, mis tunne on! Teised ikka kiitsid ka, et nii woooow, hea laine said! Karjusin kogu laine aja, ise ei mäleta, pärast sain teada. Pärast õnnestus teine selline veel! Üldiselt pole paha, või õigemini on kohutavalt hästi, sest üks surfi-instruktor tegi päris imestunud nägu ja ütles, et tavaliselt enamus algajaid ei saa ka 13 korraga ühtki lainet. Rääkimata millestki sellisest. Ma siiski neid eelmisi laineid nüüd üldse ei tahagi arvestada, sest SEE ON SEE!!! Ja ega ma ei ütle kellegile siin, et ma nii vähe käinud olen tegelikult, kindlam olla nende vahel…Nokk kinni-saba lahti-nii see on, sest seal kus on head lained, on palju või metsikult palju rahvast, seal kus rahvast ei ole, ei saa ka midagi sõita. Seal kus lained suured, on ka vesi sügav, ei pea siile ega riffe kartma väga, kuigi ikka jääb võimalus laine alla sattudes kohtuda nendega. Valik on ikkagi halb. Eks ma nüüd vaikselt taipan ka, kellel kus ja millal eesõigus ja proovin ka nahhaalsemaks hakata ja parematesse kohtadesse trügida. Vastik on ikkagi kui on palju rahvast ja tahaks omaette rohkem ruumi. Käime hommikuti peale laste kooli viimist ehk siis 8 olen vees. Viimane aeg. Varem oleks veel parem. Tuul on null nii vara ja lihtsalt imeilus on! Aga kool hakkab 7.45. ja enne seda ei tule küll. Nädalavahetuseti on kohutavalt palju rahvast ja kui on mingi super prognoos, siis sõidab igalt poolt hunnikutes rahvast kohale, nii, et üldse ei mahu ära. Ja praegu on nii low-season kui üldse olla saab turistide mõttes. Varsti läheb jamaks kui veel juurde tuleb…Prod sõidavad slaalomit inimmärkide vahel ja mina pean maha hüppama kui keegi ette jääb. Täna üks rikkus mu ainsa hea laine ära sest oleksin talle otse peale sõitnud. Täna ei olnud nii hea päev. Aga sama on igal surfialal, kõik päevad ei ole juhuuuu-head!
Meil oli Britiga plaan või unistus, et kui talvel 3meetrised lained on, siis selleks ajaks oskaks ja julgeks nendega sõita. Tundub, et võibki osutuda tõelisuseks see plaan! Paari päeva pärast saab kuu täis, millal alustasime.
Minul on harjutada vaja palju,palju, palju ja DuckDive’ i ma pole julgenud kordagi üritada, no aga kui hull see olla saab, homme proovin! Igatahes minu arust oleks puhas patt jätta need lained sõitmata ja metsikult ilusad hommikud maha magada kui need siin teepeal ees on… Ja mul on tohutult hea meel, et Brit siia sattus ja mind õpetab ja koos käia saame, ilmselt üksi ma nii entusiastlik ei oleks!

 

 

Rubriigid: surf | Sildid: , , , , , , | Lisa kommentaar

Cabarete, slallist ja Lofti purjest

Ma lihtsalt pean kirjutama ühest asjast. Lofti slallipurjest! Kusjuures peategelane on seejuures RDM mast. Ma olen päris väga vaimustuses. Kuna meil on orkaanihooaeg ja see ei tähenda mitte eriti raju tuult, nagu ma arvasin, vaid hoopis ebastabiilset ilma, siis ma olen sõitnud 7.0 LoftRacingBlade purjega nüüd iga päev, et sellest täielikus vaimustuses olla ja seda teiega jagada. Mõte tuli sellest, et siin Cabaretes kõik pööritavad silmi 7.0 peale, et NII suur ja kas palju ei olnud ja kuidas sa suudad sellega sõita, kui niimoodi puhub! Ja väheke imelik on. Aga ei ole ju ole palju! Ma lähen esimesena vette, sest mul aeg piiratud ja kui hiljem rohkem puhub, pean ma juba mujal olema. Teised tulevad järele sõidavad 5.0 ga( pole suuremaid) ja mul ei ole palju! Samas võin hüpata 7 pealt 5se purje ja veivilaua peale ja sõidan kah!
Kui Defil Annika kiitis, et uus Loft “annab niipalju andeks” ( rdm mastiga) ega ma ei saanud muffigi aru mis see tähendab( kuigi ma uskusin 100%) ja kuna kindlasti on veel totusid, kes ei saa prode jutust aru, siis ma proovin lihtsmas maakeeles seletada, mis see tähendab. Ma arvan ongi kogu müstika RDM mastis. Puri on phmts sama kerge sõita kui 5ne veivikas! Kämmid käivad sama lihtsalt ümber nagu sõidaks ilma kämmideta. 97 lauaga ei ole kordagi mastikotti vett sisse ajada suutnud, isegi kui pikemalt on puri vees. (See võib ka muidugi olla soolasest veest) Veestarti teha on ka peaaegu sama lihtne kui veivipurjega. Ausalt! Kõik on nii kerge ja lihtne, et lihtsalt naera ja sõida! Ma ei võrdle siin veiviasju, vaid teisi kõiki slallipurjeid mida ma olen elus katsetada saanud, neid pole palju, aga piisavalt. Täna oli nii mega hea päev, kuigi õhtul oli ka väikeste asjade ilm, siis ma sain oma super-emotsiooni kätte hommikul just slalliasjadega. Kui ma vee peale jõuan ja on vaiksem, sõidan, kõik on hästi. Tuul kogu aeg tõuseb ja tõuseb ja rahvast tuleb merele juurde ja ma vaatan, et väikeste purjedega, ainus, mis mul muutub, on see, et kiirus läheb suuremaks, aga sinnamaani, et tahaks ära vahetada on NII palju ruumi! Seda ma imestasin Pirital esimest korda proovides ka 7.0 rdm mastiga, kui teistel ehk meie slallimeestel olid sama suured purjed, et mul oli hästi, ma suutsin sõita esimest korda elus sama suure purjega( ja lauaga) kui näiteks Erki. Seda pole kunagi juhtunud varem. Defil kangutades viimati ma mõtlesin, kui väga okse maitse oli suus surfamisest, et ainus 15110229006_9e1bc632a7_ovariant, et üldse slalli sõita, oleks rdm mastiga, kuigi siis ma polnud seda veel proovinud. Aga nüüdseks ma olen endale selle tõestanud, et jah, rdm mast on minu arust ainuke võimalik valik mulle, et oleks hea sõita ja ei pea ennast ribadeks vinnama ega kämme pòrutama, peksma jne. Muidugi ma olen kõva 6-7 kg kergem ka kui viimati varem, mis veel on eriti oluline, et saaks tugeva tuulega hakkama üldse. Ja jõudu mul ka eriti ei ole vist, noh, musklijõudu hetkel. Niisiis perfecto! Niisiis on lahendatud müsteerium, kuidas saab Annika sõita Defil 7.0 ga kui teised punnivad jumal teab millega, no see müsteerium on Loft ja rdm mast ja ju ta siis annabki tuule andeks, et hea on sõita veel siis kui ükskõik millise teise purje oleks ammu tahtnud väiksema vastu vahetada! Ma olen igatahes ülivägarahul Lofti ja RDM valiku üle!

Üks päris jube asi ka: homme ma lähen lohetamist proovima, või no
õppima või nii, see on ettevalmistuseks nv-ks, eks vaatab mis saab, kui midagi saab, siis kirjutan uuel nädalal! uihh, kitesurf, vastik…mõeldagi, et ma seda teen…No õige natuke on põnev ka, et mis tunne siis ausalt on, ma arvan, ei, ma olen kindel, et mulle päris kindlasti ei meeldi!

Rubriigid: surf | Sildid: , | 1 kommentaar

Slallikaga või veivikaga?

Alac’ati ja slalli mood’ is olles sain ka lõpuks täna slalliasjad vee peale Täitsa tutika veel vee peal käimata purje 7.0-i LoftRacingBlade ja isonic 97l. Väga imelik oli. Jõudsin mõelda kah kohe esimese 10 minuti jooksul, et oli mul üldse vaja neid slalliasju osta ja võtta siia???Et ma ei tahagi neid tegelikult. Juba nii ruttu harjud teiste asjadega ära. Harjumatu kiirus. Ühes pool on sile. Teisel pool on lained. Kummalgi pool ei tahtnud hästi õnnestuda halsid seepärast. Laines on keeruline, liiga lühike vahe, et pikka kaart teha, sõidad järgmisesse sisse ja sileda peal on kiirus selline, et siukse hooga on ka hirmus halssida. Ilmselt ma siis pole nii kiiresti sõitnud varem, sest oli hirmus. Kuigi ma kiirust ei karda ju. Jälle nagu hakkaks otsast peale, midagi uut tegema. Tunni ajaga väsisin täiesti ära. Tuul läks jube tugevaks ka ja läksin lülitasin ennast ümner 5.0 ja 82l veivikate peale. See oli siis täitsa lõpp mis tunne, see vahetuse efekt.Kõik oli aeglane, pehme, sujuv, puhkus. No ma ei tea. Ikkagi mulle meeldib slall ka väga! Ma lõpuks täna tunnen, et olen midagi teinud kah füüsilist! Mul on nüüd plaan-hommikuti kui on vaiksem teen slalli ja õhtul kui puhub kõvasti jõuan veel veivikatega sõita…Muidu juhtub äkki, et ei oskagi enam varsti slalliasjadega sõita. Aga plaane on mul igasuguseid…ja neid täita ei õnnestugi alati….Plaan on siiamaani ka iga hommikul peale laste kooliviimist Encuentros laineid surfata, mõni hommik ma käin seal, aga asi on siiani piirdunud kohvi joomise või surfarite lainel vaatamisega…Kord on liiga suured, siis liiga väiksed lained, siis ma mõtlen, et üksi ei taha minna täna ja siis pole eiteamidaveel ja niimoodi kogu aeg mingi häda…aga no küll ma jõuan! Head uudised on, et lainesurfamist saab nüüd õppida Encuentros täitsa eesti keelse juhendusega ja varsti ma loodan panna kindlasti lapsed surfama.  Ja lohesurfamist saab õppida Cabaretes, õigemini ühes teises kohas, aga ligidal ka eesti keeles.Nii, et kui vaja peaks minema teada! Üks eesti naine peab surfiklubi ja teeb surfireise Buen Hombres, ma teda ei tunne, aga juhuslikult sain teada, et siin niisugune koht on. Ja lainetes surfama õpetab Brit, kes tuli enamvähem täitsa lampi siia laineid otsima ja juba teisel päeval rentis maja, et seda remontida ja korrastada ja tube välja rentida ja mõnus hostel teha. Selle pärast ma mõtlen tihti nüüd, et liiga palju ei maksa mõelda, täiskasvanud inimesed! Plaanida mida ja kuidas ja ikka ei saa….Noored enne teevad ja siis mõtlevad ja tulemus võib olla hoopis rohkem õnnelikuks tegev kui mõelda üle ja jätta tegemata asjad, sest kõik tundub liiga keeruline! Plaanivabalt! Go with the flow!

Rubriigid: surf | Sildid: , , | Lisa kommentaar

Kool!

Algas kool. Bianca ja Bertha, läksid mõlemad kooli täna. Bertha käib KinderGardenis, aga tegelikult on see reaalne kool. Matemaatika vihik on sama paks kui Piibel, tekstülesanded inglise keeles ja arvutamine 100-ni lõpus. 7.45st kuni kella 15 ni iga päev, keegi ei maga lõunauinakut. Iga päev on kodused ülesanded ka. Juba esimesel päeval anti!!!! Appi, kuhu me sattusime?  Biancal on veel 3x nädalas inglis keele tunnid. Bianca läks endast 14792456230_1ecb62c098_bnoorematega 1.klassi, kuhu ta eesti mõistes peakski minema, aga siin juba 5-aastaselt kirjutatakse ja loetakse kirjatähtedega jne. See 5-aastaste rühm on minu meelest sama, mis meil on 1.klass. Ja õppimine on kahes keeles:põhiliselt inglise ja lisaks hispaania, nii, et nad peavad veel 2 keelt korraga selgeks saama… Kas nad saavad nüüd ruttu targaks või teine variant, et lähevad närvid enne läbi… Bertha saab niisiis kõvasti edumaad, Bianca natuke kaotab. Pikemas perspektiivis ikka võidavad mõlemad, ma olen kindel.

Tavalisse ehk kohalikku kooli ei tule kõne allagi siin välismaalasel minna. Riigikooli tase on liiga halb. Sosuas on 2 rahvusvahelist kooli. Sosua Internatioan School, mis maksab 1000-dollarit kuu ja on väga fancy, ilus ja peen. Suur, imeilus aed, igal klassil oma majake jne. Sinna võetakse ainult perfektses inglis keeles õpilasi ja kool on ainult inglis keeles. Mõned ütlevad, et see on ainuke kool kus kannatab käia, teised ütlevad, et pole parem teisest. Võta sa

14792527128_df717beab9_bkinni…Sinna me nii või naa ei saanud minna, sest meie “kuu keeles” rääkijad peaksid enne englishi suhu saama nii-või-naa. Garden Kids International School on rohkem kui poole odavam, inglise keeles(osa tunde on hispaania keeles ka) ja sinna võetakse ka mitte inglis keelseid vastu. Lausa neid Kuu-keelseid. Mulle meeldib see kool(vähemalt praeguse seisuga) Õpetajad on täitsa toredad. (ameeriklased enamjaolt) Täna kuulsin, et üks eesti õpetaja pidavat ka olema!!!(inglis keele õp) Selles koolis käib kohalikke lapsi, dominikaanlasi ka, aga enamus on ikkagi mujalt või nii segaverelised, kes räägivad vähemalt 4-5 keelt vabalt. Eesti keele kohta öeldakse, et see on Kuu või Saturni keel! Kuidas lapsed EI OSKA ühtegi sellist keelt, millest teised aru saavad? Imestavad päriselt! No mina ka ei saa aru, miks krt see küll nii on, aga parandame asja kohe varsti loodetavasti!

Cabaretest käib koolibuss, mis korjab kõik lapsed kodudest peale ja viib Sosua koolidesse ja toob tagasi ka. Aga need, kes esimesena peale võetakse peavad tund aega varem tõusma kui teised ja nad saavad viimasena koju, jälle tund aega kauem-see on ikka päris julm. Pluss kodutööd! Elu nagu ei olegi.Vbl hiljem hakkame ka seda bussi kunagi kasutama(ei ole esimesed ega viimased, õnneks) aga viin pregu ja toon ise neid, liiga palju shokeerida ka ei saa, niigi õnnetud et ei saa aru, mis räägitakse ja mis toimub. Bianca muidugi nats jagab matsu juba ja ütleb, et hispaania keel on palju parem ja mõnusam rääkida kui inglise keel, seda ei taha ega meeldi. Olen nõus(aga peab) Ja Berthal on nüüd sõbranna Monica, aga ta nutab, et ta ei oska seda keelt mida ta räägib…

Mul on oma esimene lasteaia päev ja esimene koolipäev ja esimene päev kui ma tulin maakoolist linna kooli 2. klassi väga täpselt meeles. Kui õudne see kõik oli. Ma oskasin ainult trükitähti. Linna koolis juba kirjutati kirjatähtedega. Nii, et mul täna oli endal ka nutt kurgus kui ma neid nägusid vaatasin hommikul. Veidi pillimist ja läks õnneks üle… Berthale anti kodutööd,nime kirjutada KIRJTÄHTEDEGA! Homme küsin kas nad trükitähti ei õpigi mitte üldsegi või? Päris hull igatahes. Ja mis sebimine eelnes koolile! Koolivormi sai õnneks koolist osta. Kingad peavad sinna juurde olema üleni mustad. 14792456830_1c6d26c004_bSporditossud ÜLENI valged-mitte mingit niidikestki teist värvi. Leia siit Dominikaanist midagi! Mujal, kaugemal veel oleks aga kõige lähem variant, Puerto Platasse sõita. Sattus olema laupäev ja palju õnne: selline tunglemine oli koolitarvete poes, mida ei ole seal ausõna ainult üks pood… No ja päris meenutab see pood vene aega või mis? Kingad, tossud on siis sellised 10 taalased plönnid..Aga ega pole paremaid võtta ja ma mõtlesinn, et kõik ju käivad nendega, mis siis ikka hullu saab olla, kui ei ole nahast kingi ega hingavast materjalist tosse…elame üle. Enne koolialgust üks päev ma taipasin küsida, et ega midagi kogemata veel osta pole vaja kooli jaoks? Oiii jaaa….nemad polnudki andnud mulle seda listi, mis vaja! Ma sain kaks A4 täis kirjutatud tarbeid, mida kõike vaja on. Homseks! Mõlemale lapsele eraldi ja mõlemas keeles ka igaksjuhuks. 14979121625_2925665b62_bTormasin selle paberiga aadressile,kuhu mind juhatati. Suures segaduses. Tuju läks nii ära ikka, et jube. Kustkohast ma saan  6x 12 tk harilikud, 6x pk värv.pliiatsid, lõnga, 7 kustukummi, plokkide viisi pabereid, värv.pabereid,ühele põll, teisele eest nööpidega särk, pintsleid, kätedesinfitseerimis vahendit, käterätid nimedega, joogitopsid nimedega, ühel peab olema metallist, teisel plastmassist , krepp-pabereid, kilekaani, voolimissavi ja parem play-dohi, vesivärve ja veel mingeid värve ja glitterit ja siis veel umbes 10 asja, mida ma kummaski keeles tõlkida ei suutnud…. Oii, bl… sõidan sellest Olga poest mööda kuhu kästi minna koolist ja mõtlen, et mind juhatati täiega valesse kohta, aga EI: No selline pood oligi. Lootsin müüjale, kes komplekteeris 14792526328_8258d9ae95_bmulle pakid kokku. Jaa loomulikult kodus selgus ikka, et pool on puudu. Nii mu päev möödus Sosua vahet kimades ja kooliasju otsides, aga enamvähem kõik sai kokku, näpuga järge ajades, uuh. Merele ei jõudnud.

Polegi oluline, sest ilm on ikka iga päev 5.0/82, mis mul on ja läheb! See koolivärk ajab mind nii hulluks, et ega ma siis ise ka ei saa rahulikult olla ega midagi teha, kui need nutused näod sinna jäävad… Tahaks kohe järele minna ja ära võtta, kaissu ja koju tuua oma tibukesed, aga ega elu ongi ju karm! 14978783452_87e6f3ded7_oMina olen teada-tuntud stressaja ja isegi kui kõik on ülihästi ma suudan endale sada häda välja mõelda, peab kuidagi ära harjuma, sest tegelikult neil hakkaski juba igav siin omavahel olles, kui sõpru on ainult 1 ja sellega rääkida ka eriti ei saa, igaüks räägib erinevat keelt. Sõbranna Luna räägib küll 4 keelt aga nendest ühestki ei saa nad aru ju…vähe tolku. Eks me siis nüüd nutame ja õpime! Vahepeale sööme jäätist! Niikaua kui keeled suhu saavad ja siis pole probleemi!!!Koolipäeva lõpetuseks läksime KOHE jäätist sööma. Tervitavad koolivormides B&B! ja mina ka!

Rubriigid: surf | Sildid: , , | 1 kommentaar

Tuul, tugitoolisport, Cabarete

Suvi läks kui unenägu….mitte mängides ja joostes, vaid kududes ja tuult oodates. Nüüd ei pea ma õnneks tuult enam ootama, see on iga päev. Nonstop peaaegu 24h. Suve ei pea ka enam ootama, see ei lõppe siin kunagi otsa ja vesi on 30 kraadi soe. Windguru ei pea vaatama. Tuulemõõtjat ei pea vaatama. Vaatad ainult merele ja purjede hulga järgi merel valid, kas minna kohe või hiljem. Niisiis ole ainult tubli ja vali omale õige tunnike-paar päevast, mis on ühele komplektile paras,mis sul olemas just on. Rohkem pole vaja ka, kui iga päev puhub. Nii on olnud kuuldavasti tuuline juba üle 2 kuu, loodan,et veel ei lõppe see tuuleparadiis. Mul on ainult 5.0 ja 82l laud ja hetkel muud polegi vaja. Täielikult piisav igaks päevaks. Kui lähen liiga “vara” või liiga “hilja” võib juhtuda, et on nats vähe või palju, aga sõita saab kahtlemata igaljuhul ja iga päev. Tark on ikka minna õigel ajal, sest muidu väsitab enne ära, kui õigeks/parajaks läheb.

Mõne inimese jaoks see on võibolla liiga igav elu. Aga mina olen kogu aeg unistanud, et ma ei pea tõmblema, jooksma ja ikkagi saama tünni või vahetama kamasid ja siis on just see puri puudu, mida vaja oleks ja siis ikkagi saama tünni…Ja siis see on ainuke päev 2nädala jooksul kui puhub ja see päev on ka juhuslikult lapse sünnipäev… Niigi olen siis vihast sinine ja keegi veel küsib, et miks sa vee peal ei ole??? No aitab. Asjad on riiulis. Ei pea kruvima uimi ega kardaane. Puri on riiulis, ainult poomi võtad maha ja alt peale tõmmata, järele lasta. Kalipsosid ei pea selga ega seljast venitama ega juurde kogu aeg ostma. Vela/VoyVoy on sama kodu nagu Surfiklubi/Kohvik, süüa, juua saab vihikusse, lapsed mängivad kui surfan jne. Mõni asi vajab harjumist, harutamist/ära harjutamist.Näiteks ükspäev tulen merelt ja leian lapsed, arvake ära kus???Muidugi meres, ujuvad vastu mulle, ainult ninad paistavad. Pole hullu, kõik on okei, me oleme seda ennegi teinud…. surfiklubi ju, Pirital võib ujumas käia meres. Ainult, et siin on kohe sügav ja laine ka….ja kõige hullem, soolane. A mis sa hädaga teed, ujumisprillid aitavad. Ja jäätiseputkasid pole ligiduses. Õnneks. Muidugi oleksin võinud asjad omale rõdule panna ja saaksin muru peal rigada(Velas ainult liiv) ja vesi tuleb voolikust( Velas suvel vett ei anta, Cabaretes vähe vett) aga slalliasjadega siit minna ei julge, purjedest tulevad enamvähem kindlalt mingi päev siilid siis(nagu Tarifal juhtus mul). Veivikatega saaks vabalt. Aga viidud, tehtud ja tegelikult mulle meeldib rohkem teistega koos sõita, kui siinpool rannas loherägastikus taielda. Surfiklubi ikkagi kodune tunne, ei käi üksi kuskil (palmi)võsast välja.

Slalliasjad panin täitsa rahulikult ära ja neid vist enne sügist/talve vaja ei ole. Väidetavalt. Ega ma veel ei tea mis tegelikkus toob. Suvel puhub hullupööra palju, aga laineid ei olegi praegu. Väiksed on. Pidid tulema vartsi tagasi, ei tea millal, talveks vist. Täna ma tundsin igatahes, et nats igav on. Nii lihtne ja mugav on veiviasjadega sõita, mitte mingit koormust kuskile, pulss ei lähe ka vist üle 100, nagu tugitoolisport. Slalliga võrreldes täielik tugitoolisport! Kui nad ütlevad, et lohe on tugitoolisport, aga windsurf on raske, siis ma ei kujuta ette ausalt üldse, mis sport see lohe on. Igatahes ma keeldun lohest. Kindel EI. Mitte muidugi ainult sellel põhjusel.

Niisiis ma mõtlesin täna just, et kaua ma libisen jibe lainepealt liueldes, et peab põnevamaks ajama asja. Mingeid trikiga pöördeid teevad siin kõik, midagi sellist harjutama hakkama?? Pauti, seda glissis pauti väikeste asjadega??  Lapsed on ühe nädalaga basseinis ausaltöeldes õppinud rohkem asju kui terve talvega ujumistrennis… Bertha juba hüppab peakat näiteks. Ma loodan, et kõiges muus ka toimub selline kiire areng… Viimati kevadel jäi mul pooleli veivamise õppimine, sain põhjaliku koolituse ka selle jaoks, aga nüüd on meelest läinud ja polegi laineid ka ju, aga hakkan siis homme harjutama muid uusi asju ja ärge tõesti palun mõelge, et kui ma iga päev ei kirjuta(surfist), siis see tähendab, et ma ei surfa. Kui ma teen seda iga päev, siis pole sellest ausõna midagi kirjutada, samuti nagu oli kevadel siin, kui ma kirjutasin muudest asjadest, aga mitte surfamisest every damn day…

Kui Puerto Platas maandute, siis igaljuhul võtavad teid vastu lennujaama kaunistatud seinad täis purjeid, lohesid, surfilaudu ja kui see juhtub olema hommikupoole, siis Cabaretesse sõites poolele teele jääva Encuentro ranna teeotsast peateele keeravad rollerid ja jalgrattad surfilauad kaenlas, täpselt nagu filmis muiste, oleks jõudu ja muud vajalikku, saaks hommikuti laineid surfata(ilma tuuleta), päeval lohetada(keskm.tuul) ja õhtul purjelauatada(kõigekõvem tuul) Sellised tegelased on siin täitsa olemas kes seda kõike teevad, aga no…. normaalsetel inimestel on muud ka teha päeva lõpuks kui ainult surfata, eks!!!20140812-231952.jpg

 

 

Rubriigid: surf | Sildid: , | 2 kommentaari

SUP, Terevisioon ja nalja nabani!

Te isegi ei kujuta ette kui lõbus päev meil täna oli!14282395499_e633d1a66f_h

Polegi vaja midagi muud erilist kui Terevisiooni SUPima minna hommikul vara kell 6. Naerukrambid on kogu päeva kindlustatud. Ja veel mitu päeva…14467675612_7e7970a007_h

Mina pidin rääkima SUPist või pigem SUPi matkadest Pirita Surfiklubis ja teised aeruatavad taustal. Äratus 4.55. Enne 2te und ei tulnud, ainult 3h magasin. Padjanägu jne.Kellel oli kalipso märg eelmisest õhtust, kellel shortsid kalipso peal, mütsid peas, päikseprillid midaiganes, kirju-mirju. Eesti suvi 12kraadi. SUPe ja aere oli 9. Rolle ja Eerik pakkisid bussi… see, et meid on 10 selgus siis, kui pidi vette hüppama pardalt. Tegelikult pidme olema saate lõpuni Kajisamoori pardal ja siis maha saama sealt, aga miks oodata kui saab kohe minema surfata. Tekkis jube segadus aerudega… Mulle oli millegipärast kaasa võetud muidu vaieldamatult minu lemmik väike Tabou SUP, millega on superhea lainet sõita, aga see on ju väike! Ja hetkel tal puudus ka küljeuim, eriti ebastabiilne. Vaatasin  ümber Kajisamoori ja selge oli see, et selle lauaga ma püstigi ei püsi! Ummiklainetus oli tohutu! Siis selgus, et 1 aer puudu. Ütlesin, et loobun aerust, minge minema , annan intervjuu ja tulen ilma aeruta. Ennem seda aga palusin mulle jätta suurem ja stabiilsem laud, et oleks ikka efektsem etteaste. Aer läks meelest. Ah, ükskõik. Peale inteka lõppu oli ikka minu lemmik oranzike seal ootas, ilma uimeta….  Ja siis ka teised lauad olid kaasa võetud kõige väiksemad. Kukkusid, ukerdasid, Miia ja Martin kahekesi põlvili laual jne… Kõrvaltvaatajale vbl polegi nii hullu, aga meile tundus kohutavalt armetu ja algajalik see üritus, eriti peale mu esimest kommentaari, et kõik on enne teinud ja kõik on ok.  Naera puruks ausalt! Nii, et me oleme päev läbi ainult naernud ja tegelikult oli ikka ülinaljakas. Phmts nagu kari totaalselt algajaid, kes pole kunagi laual seisnud… mitte, et kõik on enne teinud ja kõik on ok!14465650251_e058cf2717_b

Aga kuna SUP on ikka hullult populaarne ja huviäratav asjandus, siis ma võtan kokku ennast ja kirutan päriselt(kohe vartsi) SUPindusest nii palju kui tean ühe korraliku postituse!

Aga seniks tulge vabalt valitud õhtul või kasvõi iga päev kella 20ks SUPi matkale Pirita jõele, laevalainele ja kõike seda ilu, nalja ja toredust nautima! Päriselt hea emotsioon!

Nalja saad vaadata siit

 

 

 

Rubriigid: surf | 1 kommentaar

Defi 2014

 

http://vimeo.com/97406977

Grammigi internetti ei olnud Gruissanis ja pean tagantjärele kirjutama selleaastasest Defist, mis oli jälle ehk teist aastat järjest üliäge! Tramontana ei ole mingi lihtne tuuleke, vaid eriti tugev ja külm maatuul, mis tuleb mägedest. See aasta 1000 inimest stardis. Regamine pandi lukku, soovijaid oli rohkemgi, aga turvalisuse huvides üle tuhande inimese starti ei võeta. Esimesel skippersil saime teada, et 2013a esimeses sõidus päästeti merelt ära 200 inimest.Defi wind on maraton-slaalom võistlus, kes veel ei tea. 4x10km tuleb sõita, seekord oli kokku 44km, (nagu Aegna maraton) aga seda tuleb teha väga kõva tuulega ja külma veega ja tuhandekesi ja veel kaks korda järjest ehk kaks sõitu päevas.

14142521968_850912733b_k
Tulles sain 2 päeva sõita, rahuliku ilmaga ehk 7.8; 7.0 ja 5.4 ga ja meelde tuletada, mis siin kohe toimuma hakkab. Asjade tassimine moodustab suure osa päevast. Maja juures paned asjad kokku ja viid mere äärde, mis on sama nagu rigaks Regati maja juures ja tassiks siis Surfiklubi juurde randa. Ja kui midagi vahetada on vaja siis on tore tee viia ja tuua. Teistel on tavaliselt kolm komplekti valmis rannal…Kui stardikellad käima pannakse (1h) siis jõuab skippersi platsi pealt maja juurde tulla ja kalipsosse riietuda, asjad on niikunii juba ennem rannas( kui ei oleks ei jõuakski starti) siis peab veel ennast merele kirjutama allkirjaga, mis on ka 10 minuti teekond kalipsos, trapetsis, kiivris ja kui vales kohas maha ka tulla siis seda käimist on nii palju. Esimesel korral ma ei vaadanud ka kustkohast ma peale läksin ja siis jalutasin 40minutit puri pea peal(7.8) ja otsisin kohta kust ma tulin… Õhtul imestad, et millest küll selline väsimus? Kuna nii palju on vaja käia ja skippers hakkas ka kell 9 hommikul juba, ja kellakäimapanemist lükatakse ka poole h jagu edasi kogu aeg, siis ei jõuagi midagi sättida eriti kui aus olla ennem, lähed lihtsalt koba peale. Ja mul kogu aeg vaja ümber panna midagi ja igal korral on kas erinev poom, erineva pikkusega trapetsiotsad,jala-aasad ei püsi õiges suuruses, ühesõnaga kõik on valesti kui pole oma kindlaid asju ja midagi ei tea.14142657337_7da6b23ba7_k
Neljapäeval 1.sõit: Läksin 86l isonicu ja 5.0 veivipurjega. Olin õudsalt taga ja jube aeglane, kõik sõitsid must mööda, ma nagu seisin paigal ja ei saanud millestki aru. Ei julgenud 5.8 slallipurje võtta, kuigi oleks olnud paras, aga mul oli hirm eelmisest aastast meeles, mis seal rajal toimus. Tegin selle sõidu ära ja see oli selline väga easy. Olin 625s, aga noh, tehtud. Selline täiesti rahulik sissejuhatus oli Defile! Kogu see punt merel, start ja keev vesi ja vastutulijad ja saja ümber kukkunud purjelauduriga märgid ei tekitanud enam üldse sellist eufooriat kui eelmine kord.
Reede 2.sõit: 35-40knts. 86l isonic ja 5.8 NP evo6. Stardiliinil 1 minut enne starti kukkusin sisse ja sinna ma ka jäin niikauaks kuni kõik see 1000 surfarit olid üle minu läinud. Vähemalt vaatepilt on vägev! Kui ma sealt kunagi minema sain, siis selgus, et ma ei suuda mitte mingi nipiga krüssata. Sõitsin raja merepoolses osas poide juures, mis tähendavad, et sealt edasi ei tohi minna, siis on päästejetiga kaldaleminek. Ma ei tea mis viga oli, aga ei saanud vastu tuut ega lähemale kaldale kus teised sõitsid, olin phmts üksi seal merel. Eelmisel päeval sama laua ja uimega mingit krüssuprobleemi vähemalt polnud.Tegin otsa ära ja märk jäi päris kaugele, keerasin ringi ja sain aru, et mul pole võimalik märki võtta. Mõtlesin, et tuleb sohki teha. (eelmine aasta ma sinisilmselt arvasin, et kõik sõidavad ausalt, aga siin teevad pooled sohki.Stardivad sealt kus neile meeldib ja kedagi ei huvita, et see pole stardiliin, lihtsalt tuimalt lähevad teiselt poolt jahti, mis on stardiliinil märgiks. Kujutate ette, et satrdis on alati selle jahi juures puntratants ja mingi vähemalt sada inimest üksteise otsas kinni vees pikali ja ei saa sealt minema, aga mingid vennad lihtsalt sõidavad teiselt poolt ja minema rajale, tuld!samuti keeravad ümber kus jumal juhatab märki võtmata näiteks.) Terve tee tagasi julmalt krüssates sain alles teiseks märgiks kalda juurde, sinna kuhu vaja, võitlesin endaga, et kas minna ära või jätkata. Võtsin märgi ära( kus ümber jahi oli jällegi paarsada inimest vees, purjeid ja peanuppe vedeleb igasse raadiusesse sada meetrit ja sinna vahele ennast mahutada…) ja sain aru, et ma ei suuda järgmisesse märki sõita välja. Kohutavalt külm oli (märg kalipso) ja kogu see üritus tundus täitsa piin ja mõttetu. No mis sohki ma teen ja millkes. Külm ja märg ja vastik ja paha, vastu tuult ei saa, kõik oli jube. Mõtlesin, et aitab jamast- edaspidi ma surfan ainult mõnusas ja ilusas kohas ja nii, et hea on ja ainult mõnusate ja väikeste asjadega jne. Mida ma teen siin, mul ei ole absoluutselt vahet kas ma olen 600s või 400s Defil ja ma tahan ikkagi nautida olukorda, see ei pea kerge ja lihtne olema, aga emotsioon peab olema hea. Keerasin otsa ringi ja nikerdasin kaldale ennast. Katkestasin. Elu ei pea ise ikka nii jubedaks ja raskeks tegema. Mõtlesin, et enam ma kunagi Defile ei tule.
3.sõit: Ei läinud. Külm.Väsinud. Ei oska sõita. Filmisin,tegin mõned pildid ja sõitsin autoga pool lõuna-prantsusmaad läbi, et esimese märgi juurde randa saada, aga see ei õnnestunud, sinna ei saagi autoga vist minna.
 14327444472_5d20f8ee37_k
See kõik oli sissejuhatus, leebe tuuleke. Nüüd hakkas päris Tramontana lammutama!
Laupäev 4.sõit: Hommikul lükati starti kogu aeg edasi kuna tuul oli rajal 50-60 kntsi. No palju õnne! Õhtul olid puud pikali tuule käes igatahes. Öö läbi plagises ja plastmasstoolid lendasid. Rannas nagu olla ei saagi, suu ja silmad on liiva täis. raske on asju randa saadagi. Kõik keerleb ja keerutab. Proovisin ka minna. 4.2 veivipurje ja 86l lauaga. Start ja finish toodi kõik siia kohe ranna juurde. ja see teeb mõni kilomeeter veel rada pikemaks. Päris jube tuul oli, ma lihtsalt lehvisin poomi küljes ja proovisin kinni hoida, mingist sõitmisest ei olnud juttugi. Kuigi öeldi, et on 35 kuni 45 knts- oli kindlalt kõvem tuul, kui eelmisel aastal ja siis oli 50knts, nii, et see 60 knotsi oli puhanguti ära küll seepäev. Ma sain aru, et mul pole mõtet lolli mängima minna, ma ei saa hakkama ja siis tuuakse ka mind kaatriga kaldale jne.Stardist tulin kaldale tagasi.Kust ma üldse võtsin siukse idee, et minna proovima? Ma kuulan siin teiste muljeid kes on tublid ja ma vähemalt tean millest nad räägivad. Selles sõidus juba startijaid oli poole vähem kui muidu ehk mingi üle 400 veits ainult läks ja ka meie eesti seltskonnast kõik ei läinud ja osad katkestasid ka. Kõige tublim on ikkagi Annika, kes sõidab meeste mõõtu purjedega ja vahest ka suurematega ja tal on kõik hästi. Mis toimus see päev merel võib ette kujutada, sest ilmselt korjati päris palju tegelasi kokku ja meri 30 meetrise tuulega näeb täiesti hirmuäratav välja. Vahtub ja keeb! Võitja sõitis igatahes 4.9 purjega ja need on kõik sellised vähemalt 100kg lihaseid tüübid, kes seal eesotsas on.
5 sõit: tehti ainult 1 ring tugeva tuule tõttu. Tomm näiteks võttis selle 4.2 millega ma üritasin ja kõigil olid kõige väiksemad asjad loomulikult. Stardiliin on väga kitsaks tõmmatud eelmise aastaga võrreldes. Need kes läksid märgi juurest said minema aga siinpool kaatri juures oli küll umbes 50 või rohkem langenud sõdurit puntras üksteise otsas. Kaldalt on ka huvitav vaadata ja õpib nii mõndagi, mida ise seal mäsus olles ei näe.Mul oli selleks ajaks ikka väga halb tuju.  Eelmine aasta oli kohutav entusiasm ja vägisi tahtsin kõik sõidud teha ja väikestsest purjedest jäi puudu ainult, nüüd on seesama entusiasm puudu, et tahaks väevõimuga ära teha need sõidud, vägistada ja väsitada.Ilmselt esimest emotsiooni ei löö mitte miski üle, olgu see Defi või troopika või misiganes asi siin elus.
Pühapäev, 6 sõit: Tuul oli leebemaks läinud ja läksin viimasele katsele 5.0ga Ja õnneks oli see viimane päev ja sõit ja kõik super. Tuul oli talutav ehk siis tugev ikka aga kannatas sõita. Esimese otsa sõitsin käte peal ja pidin ära surema, Järjekordsed trapetsiotsad ja liiga pika olid, hüppasin vette esimeses märgis ja panin poomi kõrgemaks. Teise ja kolmanda märgi sain ilusti glissis jibedega hakkama ei tea kustkohast see veel tuli, hülgekoloonia(A.Valkna pani selle nime:)) ei olnud nii laiaulatuslik. Muidugi olin ma jälle kuskil taga, aga vähemalt hästi tore oli. Finish oli eriti tore. Nägin eemalt, et u 25 inimest seisab vastu tuult ja ei saa märki välja.hakkasin elu eest pumpama ja siplema, et jumala eest mitte sinna situatsiooni sattuda. Ja ennäe, õnnestus mööda neist pumbata ja finishi poi napikaga seljatada, vaatasin taha ehh, kui äge, need seisid seal, nii palju rahvast…Mitte see 25 kohta midagi muudaks, aga no ikka on kihvt ju kui veab niimoodi! Enne teist finishijoont oli veel tuuleauk mis mu ikka kätte sai aga mitte hullusti ja kauaks. Peale seda sõitu oleks lausa veel tahtnud sõita, mõtlesin, et panen särgi ära seljast ja kirjutan ennast välja ja lähen lihtsalt naudin sõitu sileda vee peal, sest muidu seda teha ju ei saa, aga ei läinud siiski tagasi merele. See ilus päev lõpetas õnneks hea emotsiooniga Defi ja ma muutsin meelt, et tulen ikka uuesti kindlasti siia!
Kui ma just enne tugevalt kaalusin kas ma üldse midagi kirjutan, sest mõne kaasmaalastest surfari arvates peaks ma ennast kasvõi vähemalt põlema panema kuna ma ei oska kiiresti sõita, siis võiks teha siinkohal nii, et prooviks arvesse võtta seda, et niisama oma lõbuks võib ka surfata elus! Mulle hakkab tunduma, et ma hakkan varsti konkreetselt võsasurfariks ja lähen nii kaugele ära, kus ei nõuta kogu aeg kuldmedaleid ja aruannet mis viga on…
Tramontanat, keevat vett, ruutus silmadega kihutajaid ja 1000kesi võidusõitu peaks iga purjelaudur ise tulema järele proovima ja kogema-sellist emotsiooni mujalt ei saa. Kõik kokku see feeling ja korraldus on väga äge!  Loomulikult on see päris suur väljakutse ja need esimesed mehed,  kes lihtsalt lendavad naerunäoga 40 minutiga raja läbi on arusaadav, et neil on mõnus, aga samas on seal tuhande sees ka selliseid sõitjaid, kes tegid 3h seda rada läbi ja ikkagi finisheerisid. Vot, need on tublid mu arust, et võitlus loodusjõududega lõpuni viia sellise meelekindlusega on imetlustväärt.
Igatahes võib Defi üritusest sõltuvusse jääda mulle tundub, nii, et järgmine aasta uuesti! 14-17 mai 2015 Gruissan!!!
Esimesest päevast tehti kohe VIDEO ja teise päeva hommikusel skippersil oli tümps põhjas…http://vimeo.com/96892573
Rubriigid: surf | Sildid: , , , | Lisa kommentaar

Surfihooaja avamine

Sellel “ametlikul” hooaja avamisel(Pirita) saigi kohe päris ametlikult surfihooaeg e. eesti surfisuvi! avatud! Varem ausaltöelda mitte ühelgi tuulisel päeval merd nähes ei tekkinud emotsiooni, et tahaks minna…täiesti null.

Hommikul tegime rannas ilusate modellidega mütsipilte(homme näitan neid ka) siis üritasin surfilaadal mütse müüa ja kuna ilm oli imeilus, tuul kirdest, täitsa tugev, kuni 11m/s, vesi sile, Papa Raoul laenas selliseid mõnusaid asju(113l Fanatic falcon slalom/7.8Loft RacingBlade) siis pidi minema proovima seda värki. Kõik oligi väga mõnus, tore ja lõbus sinnamaani kuni pead ega käsi ei pane vee alla!

Ma polnudki ära unustanud kuidas peaks sõitma slalliasjadega 🙂 aga veits raske oli küll.(kuigi sõitsin RDM mastiga mis tähendab, et puri on kui mitte päris poole siis vähemalt palju, palju kergem kui muidu) Kõik talved olen mina kõvasti trenni teinud, kuid see talv olen ma ausaltöeldes ainult kudunud ja see andis tunda. See võtmehoidja-suuruste kamadega sõitmine ei ole mingi eriline trenn slalli kõrval on tunda kah.

Vesi on tapvalt külm ja kukkuda ei tohi. Laupäeval pääsesin ühe ujumisega ja peale seda oli selge, et nii ei saa…Kui käed lähevad vette ja pead midagi vees toimetama, n.purje õigetpidi panema veestardi jaoks, siis see pole lihtsalt võimalik, külm halvab ära. Pühapäeval käisin ka (kuigi laup.mõtlesin, et enam ei lähe niikaua kuni vesi soojemaks ei lähe ja jutul lõpp) Tuul oli vaiksem ja kui kukkuda juba tuli, siis tegin seda niimoodi, et hoidsin käsi üleval, et need märjaks ei saaks ja ujusin ka asjade juurde käed sirgelt üleval pea peal. Ei, nii ei saa ju rallit sõita. Loodetavasti läheb ikka soojemaks, et vähemalt käed võivad märjaks saada. No isegi kui vett pritsib sõidu ajal näkku ja kätele, on jube.

Üks asi veel-ma kartsin õudsalt sussidega sõitu, viimasest korrast kus mu põlv pooleks läks, et jään jälle kinni või juhtub midagi taolist. Sõitsin selliste sussidega mis on tegelikult rohkem mu meelest sokid ja kordagi ei olnud õrnalt tunnet ka, et jääb kinni ja tegelikult ei tulnud meeldegi kordagi, et üldse midagi jalas on- täiesti super!

No ise olen täitsa rahul, et vette sain (enne juunit), et sõita sain (mul ju ikka pole enda slallivarustust) vaatame siis mis edasi saab. Õnneks mul pole paanikat enam, nagu alguses oli (surfama hakates) ja maailma lõppu ei tulegi kui mõni päev surfamata jääb, kui puhub…

 

Rubriigid: surf | Sildid: | Lisa kommentaar

Mütsid surfilaadal

14370808492_b48a0396fe_z

Surfilaadal Pirita surfiklubis, 17 mail,

saadaval kõik “carribean spirit” mütsid ja veel palju muudki!

Lõngad on kõik eriti kvaliteetsed või mõned isegi väga eksklusiivsed.

Kes ees sel suurem valik!

 

 

 

 

 

 

 

Rubriigid: surf | Sildid: | 3 kommentaari

Turk’i ja Caicos’e saared,purjetamine

Esiteks ma vabandan, et ma peale vaalade postitust vait jäin. Kirjutasin mitu mustandit ja nii nad jäidki…kiilus kinni.

Teiseks ma muudan kindlasti tulevikus blogi pealkirja ja see ei ole enam surfiblogi. Või vähemalt mitte peamiselt surfiblogi, et keegi ei saaks pahandada, et ma kirjutan millestki muust ja mitte surfist. (Surfan ikka- kus ja millega selgub asjade käigus)

Praegu ma kirjutan jälle Kariibi mere saartest, purjetamisest, inimsööjatest, mereröövlitest, toidust jne ning palun kohe siinkohal nendel arvuti sugeda, kes tahavad LÜHIKEST surfijuttu, seda ei tule.

Turks&Caicose saared on koos Bahama saartega Lucaya saarestik Kariibi meres “ülevalpool” suurtest Antillidest(ma ütleks nii ja “allpool”asuvad saared ja suured Antillid on lopsakad,rohelised, mägised,vulkaanilised,vihmametsased ja need”ülemised” on täitsa lagedad, lubjakivist ja valgest liivast madalad saared) Turks&Caicos on Inglise asumaa ja koosneb 40 saarest ja cayst (eesti k. rannikusaar,liivamadal) Caicos bank(madalik) on maailma suuruselt kolmas riff peale Austraalia suurt vallrahu ja 14060078181_d746905fd0_zBelize riffi. Ja see bank on Turks_Caicos_Politicalselline, et risti üle sõita on 62km ja sügavus ei ole mitte kuskil üle 5m. See tähendab, et kogu selle banki ulatuses on lihtsalt madal ja läbipaistev vesi ehk suur bassein! Proovisin basseinipurjetamist filmida. See koht on päris unikaalne isegi kariibis, sest samalaadne on veel ainult Grenadiinidel, aga vahe on selles, et seal pidavat olema palju palju rahvast merel, purjekaid, ma sain aru aga siin Caicose bankil on täielik tühjus, päevas paari jahti näeb ja muidu mitte kedagi… Üle bank’i tuleb sõita ainult valges ja päike selja tagant, sest siis on võimalik näha kus on korallipead, vastupäikest ja pimedas neid kohti ei näe ja on oht otsa koperdada.

Kunagi olid siin Lucaya indiaanlsed, inimsööjatest kariibid, piraadid…nüüd on Hollywoodi staaride “suvilad”, luksushotellid ja restoranid, üle Atlandi purjetajate 14059930221_8bedeefb81_zpeatumispaik ning lobsteri(homaar, merivähk) ja lambi(conch-merekarp, see suur valge ja ilus, ma tõlgin siukseid sõnu, mida kunagi pole ennem teinud) suurim tööstus kariibis, ehk need 2 mereelukat ja turism on elatusallikaks kõikidele päris elanikele siin saartel, kes on mustad,mustad, mustad, näevad välja täiesti Jamaika ja räägivad väga kreooli-inglise keelt…

Lucayad:

Tainod,Arawaka indiaanlased tulid L-ameerikast 96 jalga pikkade blindaa-kanuudega kuhu mahtus korraga 150 sõudjat!!! (Üks selline pidavat olema Jamaikal näitamiseks) Need olid üdini rahumeelsed, kuid pidid võitlema ja põgenema suht metsikute kannibalidest kariibide eest, kes vangistasid oma ohvrid, nuumasid ja toitsid neid parimate roogadega ja mitte mingisugust füüsilist koormust ei võimaldanud, et liha oleks ikka pekine ja hõrk süüa. Seetõttu sättisid tainod ennast lõpuks hoopis Hispaniolale, Kuubale ja Jamaikale kus kohtus nendega ka Columbus.Neil oli selline veider komme, et lapsepõlves seoti otsaesisele plaat mis litsus otsaesise lapikuks.See oli siis ilus ja ka otstarbekas kaitsmaks pead löökid eest. Sama asja tegid samal ajal ka Maiad ning Egiptlased! Nii hakati neid kutsuma-Saare inimesed e. Lukokayod.Päris keelt Lucayadel polnudki, midagi ladina sarnast, aga huvitav on see, et 20 sõna mis praegu kasutame on pärit nende keelest: avokaado, barbeque, kanuu, kariib, kannibal, maniokk, cay, guaava, võrkkiik, orkaan, iguana, mais, manati, piroog, kartul, tubakas. Lucayad leidsid lõpu orjastamise tõttu ja surid välja ning peale seda ei toimunud kuni 17 saj-ni T&C ja Bahama saartel mitte midagi kuni Bermuudalt tulid inglise juurtega asukad ja hakkasid tulusat soolaäri ajama ja loodust hävitama.

Mereröövlid ja naispiraadid:

Siis tulid saartele piraatide eelkäijad mereröövid(boucaniers) millal said mereröövlitest piraadid pole täpselt teada, aga mina saan aru, et mereröövlitel olid mingid reeglid, millest nad kinni pidasid ja piraadid ei hoolinud millestki.Piraatide keskus oli Nassau(Bahama) ja järjekindlalt kasutati Parrot cayd, French cayd ja Grand Turki haarangute ettevalmistuseks. (1713a oli 1000 piraati Bahama ja T&C vetes) Ma ei hakka neist teistest rääkima, sest oli üks eriti veider piraatide trio: Anne Bonney, Mary Read, Calico Jack Rackham. Anne Bonney kolis inglismaalt Nassau’sse koos oma pennitu meremehest abikaasaga tööd otsima.Seal kohtas ta piraat Calico Jack Rackham’i, kes ta jalust rabas ning põgenes koos Rackhamiga meeste riietes merele.Vahepeal ta pandi Jamaikal kaldale niikauaks kui rase oli, aga hiljem tegi kõik retked  piraadilaeval kaasa. Mary Read, keda  kasvatas vanaema kui poissi, liitus armeega ja võitles vapralt (ikka meheks riietatuna) Ta abiellus ühe armee kaaslasega kes alguses ei teadnudki, et ta naine on. Kui abikaasa suri maskeerus ta jälle meheks ja läks merele tööle, kauba-alusele. Ta põlgas piraadielu, aga kui keegi meeskonnast pöördus tagasi selle juurde, siis läks Mary Read kaasa ja sattus niimoodi Calico Jacki’i laeva. Seal tuli mängu Anne Bonney, kes leidis, et Read on päris kena kutt ja oli temast sisse võetud kuni armukade Calico Jack ähvardas Readi tulistada ja paljastas jällegi tema saladuse, et ta on tegelikult naine. Lõpuks võeti Calico Jack lahingus laeval kinni. Ka ülejäänud meeskond otsustas põgeneda kui jamaks läks ja Read, Bonney ja üks mees võitlesid lõpuni kuni nad siiski kinni võeti.Kohtus aga teatasid(valetasid) mõlemad naised, et on rasedad ja kuna inglise seadus keelas üles puua sellises seisus naisi, ükskõik kui hirmsa kuritööga oldi hakkama saadud, siis pääsesid nad poomisest.Mary Read suri vangis, Anne Bonney sai põgenema ja teda ei hukatud kunagi. Selle asemel, et lohutada Calico Jacki ta tundis kaasa ja ütles, et kui too oleks võidelnud nagu mees, poleks pidanud ta surema vangis nagu koer.Anne Bonney sattus elama Virginiasse,abiellus ja sai lapsed. Parrot cayd kutsuti ka Pirate cay’ks ja legendi järgi oli 1850a. inglise kapten Delaney leidnud üle 130 000$ piraatide rüüstatud varandust Sand caylt.No vot! Hetkel kui ma seda juttu tõlgin, olen just selle Sand cay ees ankrus.Nii põnev igatahes. Kusjuures see koht oleks ideaalne surfispot-tuul tuleb üle saare ja on tugev, samas on siin peegelsile vesi! (Väiksena ma unistasin, et ma oleks võinud elada teisel ajal ja olla mees(mitte muidugi piraat)et merd sõita ja uusi maid avastada või nii,aga näed- tuleb välja, et mõtlesid välja naised kes tahtsid variandid ka sel ajal…)  Sand cay:14058993141_018c9055a2_z

14039071246_77ca5d613f_z14060808312_eef4e6c564_z14082109003_9fc62c55f3_z-2Tänapäeva rahvas. Sea people & crew world…

Big Sand cayl pargib(võib nii öelda?) kõrval Uus-Meremaa paar, käisime neil külas ka. 14062208035_9e1c6931a2_zEriti peen katamaraan, kindlalt liiga suur kahe inimese jaoks minu arust.Ime korras, puhas, läigib- nii palju oli sellest külaskäigust kasu, et tulles hakkasime kohe koristama seda seapesa mis meil valitseb….Mees on 70a, naine 60a ja nad on peale 15a merel elamist otsustanud selle purjelaeva maha müüa, et siis mootoriga osta, ei jaksavat enam… Naine on olnud terve elu proffessional purjetaja ja üli ilus.Me 14038961426_ce5924ac2c_zkõiki imestasime ja mõtlesime, et kui ta 60a selline on, siis kui ilus ta veel varem olla võis. Loomulikult ei mingeiud iluoppe. Mina ei usu, et päike teeb inimesed vanaks, pigem nõme elu. Ma olen näinu 30a kes näevad välja 55 aga ma pole kunagi näinud ühtki naispurjetajat ega naissurfarit, kes oleks kole.  Aga vbl on see minu silmades või ajus, mitte päriselt… Me proovisime ka uurida, et kuidas selline elu võimalik on, et kas te enne merele elama tulekut teenisite nii palju raha ja siis tulite või mismoodi…?Sellest küsimusest , mis oli jube konkrteetne muidu, ta hiilis osavalt kõrvale ja ei tahtnud vastata, ütles ei tea… Nii, et seda me teada ei saanudki. Muidu väga armsad ja sõbralikud, nagu üldse kõik “sea people” kes merel elavad, minu arust on alati.                            Providencialeses, kus ennast Blue Haven Marinas riiki korra ka sisse checkisime, oli täitsa 14063255415_43d03fdba0_zteine elu. Strange crew world. Tõesti, seal oli hunnikus tohutuid jahte ja igaühe peal ainult töölised, meeskond, selline sadamaelu. Tõesti, niikaua kui omanikku laevas pole on neil elu, tegid suitsu dekil ja kalipsod, trikirattad, surfilauad jne, kui saabub omanik sõitma, siis ainult küürivad. Ma proovisin omale sisendada, et ega ma pole millestki ilma jäänud, et ma pole seda tööd teha saanud ja niimoodi elada.(ei teadnud veel, et ma saan järgmine päev sellise tööpakkumise(unista aga, kõik on võimalik ja sajab ootamatult pähe) ja oleksin ilmselgelt kõige veidram crew keda nähtud,

14063235385_fb0f7cf4a6_kkoos lastega, aga noh, ma nii või naa olen ju veider, mis see siis ära pole…)  Lihtsalt üks megajaht võttis veits suht suu ammuli ja selle crew kah. Teised olid ilmselgelt uhkemad, aga see oli lihtsalt eriline võiks öelda.Ciliam, 90 jalga katamaraan. 6kesi nühkisid seda ja oioi mis attitude…Phmts kõik see 6 meeskonnaliiget olid nagu teiselt planeedilt, nii uhked, et hirmus kohe hakkas kui möödusid…imelik, need inimesed, kes purjetavad ja on laevaomanikud on supersõbralikud igalpool ja siis tulevad ainult töölised ja kõik peaksid 14064123605_236e831545_zkummardusasendisse kukkuma neid nähes…

Providenciales’e saar: (seal oli kõige huvitavam öö.Tuult erilist ei olnud, sile vesi, seisime kaldalt mingi 200meetrit, aga vahet pole ikka sama sügavus täpselt kas 2; 200; või 2km eemal… Kell neli hommikul ärkasin selle peale, et aegajalt metsikud lained käisid üle.Mitte ei lainetanud, aga ma sain kohe aru mis lained need on. Pool tunnikest kuulasin ja mõtlesin ja vaatasin aknast, et ilusad surfilained, tulevad ja kohe varsti hakkavad täpselt siia meie peale murduma ja iga nati aja tagant läksid suuremaks. Läksin õue vaatama, et mis saab nüüd?Ootame?Mida?Pime, kuu paistis, aga ära sõita on ohtlik. Imeilusad surfilained olid tulnud, tuul oli nulli vaikinud ja see hommik!Oleks midagi olnud millega sõita ja oskaks ka, siis see oleks kindlasti üks ilusamaid olnud. Ok,mõtlesin, et kõige hullem mis juhtuda saab, on, kui see kõige suurem siia peale tuleb murdub, et käime lihtsalt mõlemale poole kummuli korra ja muud midagi. Peitsin fotoka kappi, panin akna kinni, et vesi sisse ei tuleks ja proovisin edasi magada.Mõtlesin, et huvitav, miks teised üles ei tõuse, magada polnud ilmselgelt kellegil võimalik. Mingi aja pärast tundsin kuidagi ette, et nüüd!Läksin akna juurde ja see oodatud laineke mühinal tuligi. Lev käis mõlemale poole kummuli ära, kõik nõud klirisesid ja panid minema sealt kus nad algupäraselt olid ja siis lõpuks pandi mootor tööle, et lähme ära. Sama pime ja puha, mõtet oli oodata seda lainet, kui niikuinii tead, et ükskord ta tuleb?

Itaallased ja söök…

See on üks asi,millest peab eraldi kirjutama… Kuna ülekaalus on itaallased ühe eestlase ja ühe Uruguaylase vastu, kellel on tegelikult kaa itaalia pass…siis on on kutu-piilu,kõik.Pasta ja juurviljad.Juurvilju ma armastan.Ja salateid. Aga nad tõesti söövad ainut pastat.Ebareaalne.Mulle maitseb itaalia söök ja ma olen nendega ennemaltki koos söönud, aga….no, et kohe niimoodi, päriselt pastat, lõunaks ja õhtuks ja nii 10 päeva järjest, jeesus küll, eestlane hakkab ikka vaikselt surema selle peale. Nad tegid isegi sellist sedöövrit, et õhtusöögiks oli 2 pastat-üks oli kikerherneste ja kartuliga ja teine oli kapsa ja sibulaga!!!!Novot, siis ma sõin küll ainult kikerherned, kartuli, sibula, kapsa pasta seest välja… Ükspäev käisime South Caicosel ja ostsime sadamast kala,lasime fileerida ja kõik teha. Tagasi jõudes nad guugeldasid ja kala läks üle parda, võib olla haigusega kala.Mul oli pisarad kurgus, aga ma ei jõudnud nii ruttu reageerida, et ma oleks üksi selle kala võinud ära süüa..Jälle pasta. Jama selles, et lobsteri hooaeg sai läbi 31 märts ja enam ei tohi paar kuud neid püüda, pisikesi. Me nägime küll snorgeldades paari lobsterit, suurt, aga ei saanud neid kätte, puudusid vajalikud riistad. Tegelikult nad oskavad kõik väga hästi süüa teha ja muud ka, aga lihtsalt see jahu üleküllus… sest hommikuks on saia,toorjuustu ja 14040908266_d4bc0e6e35_zmoosiga….Ja siis kui poodi minnakse, alati tuleb osta moosi ja pastat.Olgu muuga kuidas on, aga moos ja pasta peavad korvis olema. Mis,sest, et kapis on 6 purki sama moosi ja pastat on kõik kapid täis- no igaksjuhuks, et ikka jaguks, ega see halvaks ei lähe! Ükspäev käisid osad jalutamas,Providenciales ja ma mõtlesin, et toovad midagi värsket poest äkki…arvake ära, mida itaallased tõid???Pizzat!!! Muidu hea ju, aga saia ja pasta dieedil olles…lihtsalt pizza nägemisest jääb vähemalt mul kõht kinni! Lennukiga tuli veel üks itaalia paar meile pardale, Providencialesesse, Emilio ja Rosy, kes peavad Santo Domingos restorani. Väidetavalt üks parimaid seal linnas. Kusjuures selline restoran, mis on kogu avatud oleku aja täiesti ülebukitud, ise nägin oma silmaga-inimesed tulid ja seisid lihtsalt ukse peal ja ära ei läinud, tõesti tõsi. Tipp-restorane Sto.Domingos.Ma pidin mitu korda üle küsima, et kas ma sain ikka õigesti aru, et nad panid resto kinni kolmapäevast-teisipäevani ja lendasid siia puhkama????Jah, nii see oli! Vot see on ulme! Semana Santa ajal, mis on ladina maailmas kõige suurem püha üldse aastas! Eino ma ikka ahhetasin mitu päeva, ma ei kujuta ette, et eestis kunagi keegi üldse sellise idee peale tuleks, et midagi taolist teha….raha, raha, raha, raha jääb saamataaa….Päriselt oleks tulnud kasuks kogu aja köögis passida, kui Emilio süüa tegi(mitte ainult pastat) ja kõike kõrva taha panna, aga ma kudusin ju, polnud aega.Ja pasta vastu on mul ikka korralik allergia nüüd.(Ma üritasin seletada, et ma söön pastat näiteks enne maratoni või võistlust või nii…) Suur probleem on ka see, et ma veinile valan vett peale.Kohe iga päev saab vaielda selle üle. Enne kui Emilio tuli oli õudne poleemika, et kui tema tuleb, ära jumala eest vett veinile pane, seda ta küll ei tohi näha.Kuna jää oli otsa saanud ja külmkapp väike, siis pidingi jooma sooja chardonnayd, mis mulle eritit niikuinii ei meeldi pasta kõrvale, huuhu…Ahh, aitab sellest küll, ma võiks   veel jätkata…

Purjetamisest ka

Mida rohkem aega merel veeta, purjetades, seda vähem tahad sealt ära minna…Magada ei saa kui ei kõiguta, jalanõusid ei taha jalga panna, isegi plätusid ja kus on rahvast palju, hakkab üsna ruttu halb ja läheks minema, isegi ilusa beachi pealt, (kus peesitavad usa turistid.)Tahaks sinna saarele ja rannale, kus kedagi pole. Seda ei tundnud mitte ainult mina. Nii, et meie laeva omanikul on küll probleem, sest keegi ei taha ära minna. Aga ta on rahul ka, sest on moodustunud super crew, isegi näiteks mõni hommik, kui öö läbi olime sõitnud ja tuul ja lained olid, ta tänas hommikul jube õnnelikult,aitäh naised ilusa öö eest! Mis mõttes, ma ei saanud üldse aru, kas mingi nali? Üks läks magama kell 20 kõmm ja ei piuksugi, järgmine läks magama, kõmm-ja ei piuksugi hommikuni, muidu on pidevalt probleem, et kes oksendab, kes nõuab, et pange mind kohe maha, ja alati on kannatamatud, et millal me kohale juba jõuame. Me magasime nagu kotid ja ei oksendanud ega midagi. Kõik olid rõõmsad selle üle. Isegi mõtlesin öösel, et kas peaks ikka üleval olema ja aitama ja tegema midagi, aga mul on vastupidine probleem, et ma ainult magaks ja magaks. Öösel, päeval. Ma kardan hoopis seda, et kui peaks päriselt purjetama hakkama ja öösel siis sõitma ja üleval olema, ma ei suudaks. Kui tuul vuhistab purjedes ja laev kõigub, siis on maailma parim uni, nagu hällis või beebi ema süles ja pole probleemi õhtul kella kaheksast hommikul kümneni magada. Nii, et üks öö, kui Blue Haven Marinas seisime, ma magada ei saanudki, sest ei kõikunud, tuult polnud, sääsed tulid sisse ja õhku polnud. Ühel hommikul kella 6 paiku hakkasime sõitma Cayo Levantado juurest, Samanas(Dominikaanist) ja 25h oli minna Big Sand Cayle. Puerto Platasse tagasi Providencialesest sama pikk tee ühe jutiga. Peaagu kogu aeg oli tuul ja super ilm. Aga kui ikka 25 knotsi puhub, siis on suht ärev olla ja merd vaadata, mere-haige, nagu ma diagnoosisin. Ühte windsurfarit nägin ka ja sählasin kõvasti, et endale mingit renti leida, aga too oli teisel pool saart ja sinna ei jõudnud minna kahjuks. Ega see Turks&Caicos pole mingi windsurfi destination ka, rikkad usa turistid veeretavad ennast mööda randa ja igalpool on kirjas, et see on mid or high budget puhkuseveetmiskoht, osad saared on kohalik elu valdavalt ja osad on asutamata. Lohe on popp ja seda saab igal pool nautida. tegelesin siis muude atraktsioonidega: 14064540514_e2867d5ac7_k

14063756474_0a94d06446_k14063638814_f290a7f5de_kMa võiks merel elada küll vahelduseks. Esimesel paaril tunnil reisi alustades oli veits paha, aga edasi võisin juba toas KUDUDA kui lained loksutasid ja purjedega sõitsime(õues siras päike, vesi paistis läbi ja kaldalt paistsid staarikeste villad) Iga asjaga harjub ikka ruttu ära. Ja kui kaart lahti lüüakse ja saab valida kuhu järgmisena minna??? eieiei, kariibi meri? tavaline ju, ma tahtsin kogu aeg Polüneesiasse ja Madagaskarile ja Vanuatule ja Paapua-Uus Guineasse ja….issand, millal ma ükskord hakkan normaalseks ja mu pea ei oleks enam nagu gloobus. Mu eluunistus on olnud purjetada 1 või 2 või 5 aastat Vaikse Ookeani lõunaosas(Lõunameri vist kutsutakse seda eesti keeles?)Panen kohe kirja ära siia, et täituks siis rutem…

Vabandan, kui igavaid siniseid pilte on liiga plaju, mul lihtsalt ei saa kuidagi küllalt sellest sinisest, mitte kunagi… see on viimane…14060976982_532105e1d4_z14060792731_bd4a96134d_z14063988065_4ee80f7531_z

Rubriigid: surf | Sildid: , , | Lisa kommentaar