Defi 2014

 

http://vimeo.com/97406977

Grammigi internetti ei olnud Gruissanis ja pean tagantjärele kirjutama selleaastasest Defist, mis oli jälle ehk teist aastat järjest üliäge! Tramontana ei ole mingi lihtne tuuleke, vaid eriti tugev ja külm maatuul, mis tuleb mägedest. See aasta 1000 inimest stardis. Regamine pandi lukku, soovijaid oli rohkemgi, aga turvalisuse huvides üle tuhande inimese starti ei võeta. Esimesel skippersil saime teada, et 2013a esimeses sõidus päästeti merelt ära 200 inimest.Defi wind on maraton-slaalom võistlus, kes veel ei tea. 4x10km tuleb sõita, seekord oli kokku 44km, (nagu Aegna maraton) aga seda tuleb teha väga kõva tuulega ja külma veega ja tuhandekesi ja veel kaks korda järjest ehk kaks sõitu päevas.

14142521968_850912733b_k
Tulles sain 2 päeva sõita, rahuliku ilmaga ehk 7.8; 7.0 ja 5.4 ga ja meelde tuletada, mis siin kohe toimuma hakkab. Asjade tassimine moodustab suure osa päevast. Maja juures paned asjad kokku ja viid mere äärde, mis on sama nagu rigaks Regati maja juures ja tassiks siis Surfiklubi juurde randa. Ja kui midagi vahetada on vaja siis on tore tee viia ja tuua. Teistel on tavaliselt kolm komplekti valmis rannal…Kui stardikellad käima pannakse (1h) siis jõuab skippersi platsi pealt maja juurde tulla ja kalipsosse riietuda, asjad on niikunii juba ennem rannas( kui ei oleks ei jõuakski starti) siis peab veel ennast merele kirjutama allkirjaga, mis on ka 10 minuti teekond kalipsos, trapetsis, kiivris ja kui vales kohas maha ka tulla siis seda käimist on nii palju. Esimesel korral ma ei vaadanud ka kustkohast ma peale läksin ja siis jalutasin 40minutit puri pea peal(7.8) ja otsisin kohta kust ma tulin… Õhtul imestad, et millest küll selline väsimus? Kuna nii palju on vaja käia ja skippers hakkas ka kell 9 hommikul juba, ja kellakäimapanemist lükatakse ka poole h jagu edasi kogu aeg, siis ei jõuagi midagi sättida eriti kui aus olla ennem, lähed lihtsalt koba peale. Ja mul kogu aeg vaja ümber panna midagi ja igal korral on kas erinev poom, erineva pikkusega trapetsiotsad,jala-aasad ei püsi õiges suuruses, ühesõnaga kõik on valesti kui pole oma kindlaid asju ja midagi ei tea.14142657337_7da6b23ba7_k
Neljapäeval 1.sõit: Läksin 86l isonicu ja 5.0 veivipurjega. Olin õudsalt taga ja jube aeglane, kõik sõitsid must mööda, ma nagu seisin paigal ja ei saanud millestki aru. Ei julgenud 5.8 slallipurje võtta, kuigi oleks olnud paras, aga mul oli hirm eelmisest aastast meeles, mis seal rajal toimus. Tegin selle sõidu ära ja see oli selline väga easy. Olin 625s, aga noh, tehtud. Selline täiesti rahulik sissejuhatus oli Defile! Kogu see punt merel, start ja keev vesi ja vastutulijad ja saja ümber kukkunud purjelauduriga märgid ei tekitanud enam üldse sellist eufooriat kui eelmine kord.
Reede 2.sõit: 35-40knts. 86l isonic ja 5.8 NP evo6. Stardiliinil 1 minut enne starti kukkusin sisse ja sinna ma ka jäin niikauaks kuni kõik see 1000 surfarit olid üle minu läinud. Vähemalt vaatepilt on vägev! Kui ma sealt kunagi minema sain, siis selgus, et ma ei suuda mitte mingi nipiga krüssata. Sõitsin raja merepoolses osas poide juures, mis tähendavad, et sealt edasi ei tohi minna, siis on päästejetiga kaldaleminek. Ma ei tea mis viga oli, aga ei saanud vastu tuut ega lähemale kaldale kus teised sõitsid, olin phmts üksi seal merel. Eelmisel päeval sama laua ja uimega mingit krüssuprobleemi vähemalt polnud.Tegin otsa ära ja märk jäi päris kaugele, keerasin ringi ja sain aru, et mul pole võimalik märki võtta. Mõtlesin, et tuleb sohki teha. (eelmine aasta ma sinisilmselt arvasin, et kõik sõidavad ausalt, aga siin teevad pooled sohki.Stardivad sealt kus neile meeldib ja kedagi ei huvita, et see pole stardiliin, lihtsalt tuimalt lähevad teiselt poolt jahti, mis on stardiliinil märgiks. Kujutate ette, et satrdis on alati selle jahi juures puntratants ja mingi vähemalt sada inimest üksteise otsas kinni vees pikali ja ei saa sealt minema, aga mingid vennad lihtsalt sõidavad teiselt poolt ja minema rajale, tuld!samuti keeravad ümber kus jumal juhatab märki võtmata näiteks.) Terve tee tagasi julmalt krüssates sain alles teiseks märgiks kalda juurde, sinna kuhu vaja, võitlesin endaga, et kas minna ära või jätkata. Võtsin märgi ära( kus ümber jahi oli jällegi paarsada inimest vees, purjeid ja peanuppe vedeleb igasse raadiusesse sada meetrit ja sinna vahele ennast mahutada…) ja sain aru, et ma ei suuda järgmisesse märki sõita välja. Kohutavalt külm oli (märg kalipso) ja kogu see üritus tundus täitsa piin ja mõttetu. No mis sohki ma teen ja millkes. Külm ja märg ja vastik ja paha, vastu tuult ei saa, kõik oli jube. Mõtlesin, et aitab jamast- edaspidi ma surfan ainult mõnusas ja ilusas kohas ja nii, et hea on ja ainult mõnusate ja väikeste asjadega jne. Mida ma teen siin, mul ei ole absoluutselt vahet kas ma olen 600s või 400s Defil ja ma tahan ikkagi nautida olukorda, see ei pea kerge ja lihtne olema, aga emotsioon peab olema hea. Keerasin otsa ringi ja nikerdasin kaldale ennast. Katkestasin. Elu ei pea ise ikka nii jubedaks ja raskeks tegema. Mõtlesin, et enam ma kunagi Defile ei tule.
3.sõit: Ei läinud. Külm.Väsinud. Ei oska sõita. Filmisin,tegin mõned pildid ja sõitsin autoga pool lõuna-prantsusmaad läbi, et esimese märgi juurde randa saada, aga see ei õnnestunud, sinna ei saagi autoga vist minna.
 14327444472_5d20f8ee37_k
See kõik oli sissejuhatus, leebe tuuleke. Nüüd hakkas päris Tramontana lammutama!
Laupäev 4.sõit: Hommikul lükati starti kogu aeg edasi kuna tuul oli rajal 50-60 kntsi. No palju õnne! Õhtul olid puud pikali tuule käes igatahes. Öö läbi plagises ja plastmasstoolid lendasid. Rannas nagu olla ei saagi, suu ja silmad on liiva täis. raske on asju randa saadagi. Kõik keerleb ja keerutab. Proovisin ka minna. 4.2 veivipurje ja 86l lauaga. Start ja finish toodi kõik siia kohe ranna juurde. ja see teeb mõni kilomeeter veel rada pikemaks. Päris jube tuul oli, ma lihtsalt lehvisin poomi küljes ja proovisin kinni hoida, mingist sõitmisest ei olnud juttugi. Kuigi öeldi, et on 35 kuni 45 knts- oli kindlalt kõvem tuul, kui eelmisel aastal ja siis oli 50knts, nii, et see 60 knotsi oli puhanguti ära küll seepäev. Ma sain aru, et mul pole mõtet lolli mängima minna, ma ei saa hakkama ja siis tuuakse ka mind kaatriga kaldale jne.Stardist tulin kaldale tagasi.Kust ma üldse võtsin siukse idee, et minna proovima? Ma kuulan siin teiste muljeid kes on tublid ja ma vähemalt tean millest nad räägivad. Selles sõidus juba startijaid oli poole vähem kui muidu ehk mingi üle 400 veits ainult läks ja ka meie eesti seltskonnast kõik ei läinud ja osad katkestasid ka. Kõige tublim on ikkagi Annika, kes sõidab meeste mõõtu purjedega ja vahest ka suurematega ja tal on kõik hästi. Mis toimus see päev merel võib ette kujutada, sest ilmselt korjati päris palju tegelasi kokku ja meri 30 meetrise tuulega näeb täiesti hirmuäratav välja. Vahtub ja keeb! Võitja sõitis igatahes 4.9 purjega ja need on kõik sellised vähemalt 100kg lihaseid tüübid, kes seal eesotsas on.
5 sõit: tehti ainult 1 ring tugeva tuule tõttu. Tomm näiteks võttis selle 4.2 millega ma üritasin ja kõigil olid kõige väiksemad asjad loomulikult. Stardiliin on väga kitsaks tõmmatud eelmise aastaga võrreldes. Need kes läksid märgi juurest said minema aga siinpool kaatri juures oli küll umbes 50 või rohkem langenud sõdurit puntras üksteise otsas. Kaldalt on ka huvitav vaadata ja õpib nii mõndagi, mida ise seal mäsus olles ei näe.Mul oli selleks ajaks ikka väga halb tuju.  Eelmine aasta oli kohutav entusiasm ja vägisi tahtsin kõik sõidud teha ja väikestsest purjedest jäi puudu ainult, nüüd on seesama entusiasm puudu, et tahaks väevõimuga ära teha need sõidud, vägistada ja väsitada.Ilmselt esimest emotsiooni ei löö mitte miski üle, olgu see Defi või troopika või misiganes asi siin elus.
Pühapäev, 6 sõit: Tuul oli leebemaks läinud ja läksin viimasele katsele 5.0ga Ja õnneks oli see viimane päev ja sõit ja kõik super. Tuul oli talutav ehk siis tugev ikka aga kannatas sõita. Esimese otsa sõitsin käte peal ja pidin ära surema, Järjekordsed trapetsiotsad ja liiga pika olid, hüppasin vette esimeses märgis ja panin poomi kõrgemaks. Teise ja kolmanda märgi sain ilusti glissis jibedega hakkama ei tea kustkohast see veel tuli, hülgekoloonia(A.Valkna pani selle nime:)) ei olnud nii laiaulatuslik. Muidugi olin ma jälle kuskil taga, aga vähemalt hästi tore oli. Finish oli eriti tore. Nägin eemalt, et u 25 inimest seisab vastu tuult ja ei saa märki välja.hakkasin elu eest pumpama ja siplema, et jumala eest mitte sinna situatsiooni sattuda. Ja ennäe, õnnestus mööda neist pumbata ja finishi poi napikaga seljatada, vaatasin taha ehh, kui äge, need seisid seal, nii palju rahvast…Mitte see 25 kohta midagi muudaks, aga no ikka on kihvt ju kui veab niimoodi! Enne teist finishijoont oli veel tuuleauk mis mu ikka kätte sai aga mitte hullusti ja kauaks. Peale seda sõitu oleks lausa veel tahtnud sõita, mõtlesin, et panen särgi ära seljast ja kirjutan ennast välja ja lähen lihtsalt naudin sõitu sileda vee peal, sest muidu seda teha ju ei saa, aga ei läinud siiski tagasi merele. See ilus päev lõpetas õnneks hea emotsiooniga Defi ja ma muutsin meelt, et tulen ikka uuesti kindlasti siia!
Kui ma just enne tugevalt kaalusin kas ma üldse midagi kirjutan, sest mõne kaasmaalastest surfari arvates peaks ma ennast kasvõi vähemalt põlema panema kuna ma ei oska kiiresti sõita, siis võiks teha siinkohal nii, et prooviks arvesse võtta seda, et niisama oma lõbuks võib ka surfata elus! Mulle hakkab tunduma, et ma hakkan varsti konkreetselt võsasurfariks ja lähen nii kaugele ära, kus ei nõuta kogu aeg kuldmedaleid ja aruannet mis viga on…
Tramontanat, keevat vett, ruutus silmadega kihutajaid ja 1000kesi võidusõitu peaks iga purjelaudur ise tulema järele proovima ja kogema-sellist emotsiooni mujalt ei saa. Kõik kokku see feeling ja korraldus on väga äge!  Loomulikult on see päris suur väljakutse ja need esimesed mehed,  kes lihtsalt lendavad naerunäoga 40 minutiga raja läbi on arusaadav, et neil on mõnus, aga samas on seal tuhande sees ka selliseid sõitjaid, kes tegid 3h seda rada läbi ja ikkagi finisheerisid. Vot, need on tublid mu arust, et võitlus loodusjõududega lõpuni viia sellise meelekindlusega on imetlustväärt.
Igatahes võib Defi üritusest sõltuvusse jääda mulle tundub, nii, et järgmine aasta uuesti! 14-17 mai 2015 Gruissan!!!
Esimesest päevast tehti kohe VIDEO ja teise päeva hommikusel skippersil oli tümps põhjas…http://vimeo.com/96892573
Advertisements
Rubriigid: surf, sildid: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s