Turk’i ja Caicos’e saared,purjetamine

Esiteks ma vabandan, et ma peale vaalade postitust vait jäin. Kirjutasin mitu mustandit ja nii nad jäidki…kiilus kinni.

Teiseks ma muudan kindlasti tulevikus blogi pealkirja ja see ei ole enam surfiblogi. Või vähemalt mitte peamiselt surfiblogi, et keegi ei saaks pahandada, et ma kirjutan millestki muust ja mitte surfist. (Surfan ikka- kus ja millega selgub asjade käigus)

Praegu ma kirjutan jälle Kariibi mere saartest, purjetamisest, inimsööjatest, mereröövlitest, toidust jne ning palun kohe siinkohal nendel arvuti sugeda, kes tahavad LÜHIKEST surfijuttu, seda ei tule.

Turks&Caicose saared on koos Bahama saartega Lucaya saarestik Kariibi meres “ülevalpool” suurtest Antillidest(ma ütleks nii ja “allpool”asuvad saared ja suured Antillid on lopsakad,rohelised, mägised,vulkaanilised,vihmametsased ja need”ülemised” on täitsa lagedad, lubjakivist ja valgest liivast madalad saared) Turks&Caicos on Inglise asumaa ja koosneb 40 saarest ja cayst (eesti k. rannikusaar,liivamadal) Caicos bank(madalik) on maailma suuruselt kolmas riff peale Austraalia suurt vallrahu ja 14060078181_d746905fd0_zBelize riffi. Ja see bank on Turks_Caicos_Politicalselline, et risti üle sõita on 62km ja sügavus ei ole mitte kuskil üle 5m. See tähendab, et kogu selle banki ulatuses on lihtsalt madal ja läbipaistev vesi ehk suur bassein! Proovisin basseinipurjetamist filmida. See koht on päris unikaalne isegi kariibis, sest samalaadne on veel ainult Grenadiinidel, aga vahe on selles, et seal pidavat olema palju palju rahvast merel, purjekaid, ma sain aru aga siin Caicose bankil on täielik tühjus, päevas paari jahti näeb ja muidu mitte kedagi… Üle bank’i tuleb sõita ainult valges ja päike selja tagant, sest siis on võimalik näha kus on korallipead, vastupäikest ja pimedas neid kohti ei näe ja on oht otsa koperdada.

Kunagi olid siin Lucaya indiaanlsed, inimsööjatest kariibid, piraadid…nüüd on Hollywoodi staaride “suvilad”, luksushotellid ja restoranid, üle Atlandi purjetajate 14059930221_8bedeefb81_zpeatumispaik ning lobsteri(homaar, merivähk) ja lambi(conch-merekarp, see suur valge ja ilus, ma tõlgin siukseid sõnu, mida kunagi pole ennem teinud) suurim tööstus kariibis, ehk need 2 mereelukat ja turism on elatusallikaks kõikidele päris elanikele siin saartel, kes on mustad,mustad, mustad, näevad välja täiesti Jamaika ja räägivad väga kreooli-inglise keelt…

Lucayad:

Tainod,Arawaka indiaanlased tulid L-ameerikast 96 jalga pikkade blindaa-kanuudega kuhu mahtus korraga 150 sõudjat!!! (Üks selline pidavat olema Jamaikal näitamiseks) Need olid üdini rahumeelsed, kuid pidid võitlema ja põgenema suht metsikute kannibalidest kariibide eest, kes vangistasid oma ohvrid, nuumasid ja toitsid neid parimate roogadega ja mitte mingisugust füüsilist koormust ei võimaldanud, et liha oleks ikka pekine ja hõrk süüa. Seetõttu sättisid tainod ennast lõpuks hoopis Hispaniolale, Kuubale ja Jamaikale kus kohtus nendega ka Columbus.Neil oli selline veider komme, et lapsepõlves seoti otsaesisele plaat mis litsus otsaesise lapikuks.See oli siis ilus ja ka otstarbekas kaitsmaks pead löökid eest. Sama asja tegid samal ajal ka Maiad ning Egiptlased! Nii hakati neid kutsuma-Saare inimesed e. Lukokayod.Päris keelt Lucayadel polnudki, midagi ladina sarnast, aga huvitav on see, et 20 sõna mis praegu kasutame on pärit nende keelest: avokaado, barbeque, kanuu, kariib, kannibal, maniokk, cay, guaava, võrkkiik, orkaan, iguana, mais, manati, piroog, kartul, tubakas. Lucayad leidsid lõpu orjastamise tõttu ja surid välja ning peale seda ei toimunud kuni 17 saj-ni T&C ja Bahama saartel mitte midagi kuni Bermuudalt tulid inglise juurtega asukad ja hakkasid tulusat soolaäri ajama ja loodust hävitama.

Mereröövlid ja naispiraadid:

Siis tulid saartele piraatide eelkäijad mereröövid(boucaniers) millal said mereröövlitest piraadid pole täpselt teada, aga mina saan aru, et mereröövlitel olid mingid reeglid, millest nad kinni pidasid ja piraadid ei hoolinud millestki.Piraatide keskus oli Nassau(Bahama) ja järjekindlalt kasutati Parrot cayd, French cayd ja Grand Turki haarangute ettevalmistuseks. (1713a oli 1000 piraati Bahama ja T&C vetes) Ma ei hakka neist teistest rääkima, sest oli üks eriti veider piraatide trio: Anne Bonney, Mary Read, Calico Jack Rackham. Anne Bonney kolis inglismaalt Nassau’sse koos oma pennitu meremehest abikaasaga tööd otsima.Seal kohtas ta piraat Calico Jack Rackham’i, kes ta jalust rabas ning põgenes koos Rackhamiga meeste riietes merele.Vahepeal ta pandi Jamaikal kaldale niikauaks kui rase oli, aga hiljem tegi kõik retked  piraadilaeval kaasa. Mary Read, keda  kasvatas vanaema kui poissi, liitus armeega ja võitles vapralt (ikka meheks riietatuna) Ta abiellus ühe armee kaaslasega kes alguses ei teadnudki, et ta naine on. Kui abikaasa suri maskeerus ta jälle meheks ja läks merele tööle, kauba-alusele. Ta põlgas piraadielu, aga kui keegi meeskonnast pöördus tagasi selle juurde, siis läks Mary Read kaasa ja sattus niimoodi Calico Jacki’i laeva. Seal tuli mängu Anne Bonney, kes leidis, et Read on päris kena kutt ja oli temast sisse võetud kuni armukade Calico Jack ähvardas Readi tulistada ja paljastas jällegi tema saladuse, et ta on tegelikult naine. Lõpuks võeti Calico Jack lahingus laeval kinni. Ka ülejäänud meeskond otsustas põgeneda kui jamaks läks ja Read, Bonney ja üks mees võitlesid lõpuni kuni nad siiski kinni võeti.Kohtus aga teatasid(valetasid) mõlemad naised, et on rasedad ja kuna inglise seadus keelas üles puua sellises seisus naisi, ükskõik kui hirmsa kuritööga oldi hakkama saadud, siis pääsesid nad poomisest.Mary Read suri vangis, Anne Bonney sai põgenema ja teda ei hukatud kunagi. Selle asemel, et lohutada Calico Jacki ta tundis kaasa ja ütles, et kui too oleks võidelnud nagu mees, poleks pidanud ta surema vangis nagu koer.Anne Bonney sattus elama Virginiasse,abiellus ja sai lapsed. Parrot cayd kutsuti ka Pirate cay’ks ja legendi järgi oli 1850a. inglise kapten Delaney leidnud üle 130 000$ piraatide rüüstatud varandust Sand caylt.No vot! Hetkel kui ma seda juttu tõlgin, olen just selle Sand cay ees ankrus.Nii põnev igatahes. Kusjuures see koht oleks ideaalne surfispot-tuul tuleb üle saare ja on tugev, samas on siin peegelsile vesi! (Väiksena ma unistasin, et ma oleks võinud elada teisel ajal ja olla mees(mitte muidugi piraat)et merd sõita ja uusi maid avastada või nii,aga näed- tuleb välja, et mõtlesid välja naised kes tahtsid variandid ka sel ajal…)  Sand cay:14058993141_018c9055a2_z

14039071246_77ca5d613f_z14060808312_eef4e6c564_z14082109003_9fc62c55f3_z-2Tänapäeva rahvas. Sea people & crew world…

Big Sand cayl pargib(võib nii öelda?) kõrval Uus-Meremaa paar, käisime neil külas ka. 14062208035_9e1c6931a2_zEriti peen katamaraan, kindlalt liiga suur kahe inimese jaoks minu arust.Ime korras, puhas, läigib- nii palju oli sellest külaskäigust kasu, et tulles hakkasime kohe koristama seda seapesa mis meil valitseb….Mees on 70a, naine 60a ja nad on peale 15a merel elamist otsustanud selle purjelaeva maha müüa, et siis mootoriga osta, ei jaksavat enam… Naine on olnud terve elu proffessional purjetaja ja üli ilus.Me 14038961426_ce5924ac2c_zkõiki imestasime ja mõtlesime, et kui ta 60a selline on, siis kui ilus ta veel varem olla võis. Loomulikult ei mingeiud iluoppe. Mina ei usu, et päike teeb inimesed vanaks, pigem nõme elu. Ma olen näinu 30a kes näevad välja 55 aga ma pole kunagi näinud ühtki naispurjetajat ega naissurfarit, kes oleks kole.  Aga vbl on see minu silmades või ajus, mitte päriselt… Me proovisime ka uurida, et kuidas selline elu võimalik on, et kas te enne merele elama tulekut teenisite nii palju raha ja siis tulite või mismoodi…?Sellest küsimusest , mis oli jube konkrteetne muidu, ta hiilis osavalt kõrvale ja ei tahtnud vastata, ütles ei tea… Nii, et seda me teada ei saanudki. Muidu väga armsad ja sõbralikud, nagu üldse kõik “sea people” kes merel elavad, minu arust on alati.                            Providencialeses, kus ennast Blue Haven Marinas riiki korra ka sisse checkisime, oli täitsa 14063255415_43d03fdba0_zteine elu. Strange crew world. Tõesti, seal oli hunnikus tohutuid jahte ja igaühe peal ainult töölised, meeskond, selline sadamaelu. Tõesti, niikaua kui omanikku laevas pole on neil elu, tegid suitsu dekil ja kalipsod, trikirattad, surfilauad jne, kui saabub omanik sõitma, siis ainult küürivad. Ma proovisin omale sisendada, et ega ma pole millestki ilma jäänud, et ma pole seda tööd teha saanud ja niimoodi elada.(ei teadnud veel, et ma saan järgmine päev sellise tööpakkumise(unista aga, kõik on võimalik ja sajab ootamatult pähe) ja oleksin ilmselgelt kõige veidram crew keda nähtud,

14063235385_fb0f7cf4a6_kkoos lastega, aga noh, ma nii või naa olen ju veider, mis see siis ära pole…)  Lihtsalt üks megajaht võttis veits suht suu ammuli ja selle crew kah. Teised olid ilmselgelt uhkemad, aga see oli lihtsalt eriline võiks öelda.Ciliam, 90 jalga katamaraan. 6kesi nühkisid seda ja oioi mis attitude…Phmts kõik see 6 meeskonnaliiget olid nagu teiselt planeedilt, nii uhked, et hirmus kohe hakkas kui möödusid…imelik, need inimesed, kes purjetavad ja on laevaomanikud on supersõbralikud igalpool ja siis tulevad ainult töölised ja kõik peaksid 14064123605_236e831545_zkummardusasendisse kukkuma neid nähes…

Providenciales’e saar: (seal oli kõige huvitavam öö.Tuult erilist ei olnud, sile vesi, seisime kaldalt mingi 200meetrit, aga vahet pole ikka sama sügavus täpselt kas 2; 200; või 2km eemal… Kell neli hommikul ärkasin selle peale, et aegajalt metsikud lained käisid üle.Mitte ei lainetanud, aga ma sain kohe aru mis lained need on. Pool tunnikest kuulasin ja mõtlesin ja vaatasin aknast, et ilusad surfilained, tulevad ja kohe varsti hakkavad täpselt siia meie peale murduma ja iga nati aja tagant läksid suuremaks. Läksin õue vaatama, et mis saab nüüd?Ootame?Mida?Pime, kuu paistis, aga ära sõita on ohtlik. Imeilusad surfilained olid tulnud, tuul oli nulli vaikinud ja see hommik!Oleks midagi olnud millega sõita ja oskaks ka, siis see oleks kindlasti üks ilusamaid olnud. Ok,mõtlesin, et kõige hullem mis juhtuda saab, on, kui see kõige suurem siia peale tuleb murdub, et käime lihtsalt mõlemale poole kummuli korra ja muud midagi. Peitsin fotoka kappi, panin akna kinni, et vesi sisse ei tuleks ja proovisin edasi magada.Mõtlesin, et huvitav, miks teised üles ei tõuse, magada polnud ilmselgelt kellegil võimalik. Mingi aja pärast tundsin kuidagi ette, et nüüd!Läksin akna juurde ja see oodatud laineke mühinal tuligi. Lev käis mõlemale poole kummuli ära, kõik nõud klirisesid ja panid minema sealt kus nad algupäraselt olid ja siis lõpuks pandi mootor tööle, et lähme ära. Sama pime ja puha, mõtet oli oodata seda lainet, kui niikuinii tead, et ükskord ta tuleb?

Itaallased ja söök…

See on üks asi,millest peab eraldi kirjutama… Kuna ülekaalus on itaallased ühe eestlase ja ühe Uruguaylase vastu, kellel on tegelikult kaa itaalia pass…siis on on kutu-piilu,kõik.Pasta ja juurviljad.Juurvilju ma armastan.Ja salateid. Aga nad tõesti söövad ainut pastat.Ebareaalne.Mulle maitseb itaalia söök ja ma olen nendega ennemaltki koos söönud, aga….no, et kohe niimoodi, päriselt pastat, lõunaks ja õhtuks ja nii 10 päeva järjest, jeesus küll, eestlane hakkab ikka vaikselt surema selle peale. Nad tegid isegi sellist sedöövrit, et õhtusöögiks oli 2 pastat-üks oli kikerherneste ja kartuliga ja teine oli kapsa ja sibulaga!!!!Novot, siis ma sõin küll ainult kikerherned, kartuli, sibula, kapsa pasta seest välja… Ükspäev käisime South Caicosel ja ostsime sadamast kala,lasime fileerida ja kõik teha. Tagasi jõudes nad guugeldasid ja kala läks üle parda, võib olla haigusega kala.Mul oli pisarad kurgus, aga ma ei jõudnud nii ruttu reageerida, et ma oleks üksi selle kala võinud ära süüa..Jälle pasta. Jama selles, et lobsteri hooaeg sai läbi 31 märts ja enam ei tohi paar kuud neid püüda, pisikesi. Me nägime küll snorgeldades paari lobsterit, suurt, aga ei saanud neid kätte, puudusid vajalikud riistad. Tegelikult nad oskavad kõik väga hästi süüa teha ja muud ka, aga lihtsalt see jahu üleküllus… sest hommikuks on saia,toorjuustu ja 14040908266_d4bc0e6e35_zmoosiga….Ja siis kui poodi minnakse, alati tuleb osta moosi ja pastat.Olgu muuga kuidas on, aga moos ja pasta peavad korvis olema. Mis,sest, et kapis on 6 purki sama moosi ja pastat on kõik kapid täis- no igaksjuhuks, et ikka jaguks, ega see halvaks ei lähe! Ükspäev käisid osad jalutamas,Providenciales ja ma mõtlesin, et toovad midagi värsket poest äkki…arvake ära, mida itaallased tõid???Pizzat!!! Muidu hea ju, aga saia ja pasta dieedil olles…lihtsalt pizza nägemisest jääb vähemalt mul kõht kinni! Lennukiga tuli veel üks itaalia paar meile pardale, Providencialesesse, Emilio ja Rosy, kes peavad Santo Domingos restorani. Väidetavalt üks parimaid seal linnas. Kusjuures selline restoran, mis on kogu avatud oleku aja täiesti ülebukitud, ise nägin oma silmaga-inimesed tulid ja seisid lihtsalt ukse peal ja ära ei läinud, tõesti tõsi. Tipp-restorane Sto.Domingos.Ma pidin mitu korda üle küsima, et kas ma sain ikka õigesti aru, et nad panid resto kinni kolmapäevast-teisipäevani ja lendasid siia puhkama????Jah, nii see oli! Vot see on ulme! Semana Santa ajal, mis on ladina maailmas kõige suurem püha üldse aastas! Eino ma ikka ahhetasin mitu päeva, ma ei kujuta ette, et eestis kunagi keegi üldse sellise idee peale tuleks, et midagi taolist teha….raha, raha, raha, raha jääb saamataaa….Päriselt oleks tulnud kasuks kogu aja köögis passida, kui Emilio süüa tegi(mitte ainult pastat) ja kõike kõrva taha panna, aga ma kudusin ju, polnud aega.Ja pasta vastu on mul ikka korralik allergia nüüd.(Ma üritasin seletada, et ma söön pastat näiteks enne maratoni või võistlust või nii…) Suur probleem on ka see, et ma veinile valan vett peale.Kohe iga päev saab vaielda selle üle. Enne kui Emilio tuli oli õudne poleemika, et kui tema tuleb, ära jumala eest vett veinile pane, seda ta küll ei tohi näha.Kuna jää oli otsa saanud ja külmkapp väike, siis pidingi jooma sooja chardonnayd, mis mulle eritit niikuinii ei meeldi pasta kõrvale, huuhu…Ahh, aitab sellest küll, ma võiks   veel jätkata…

Purjetamisest ka

Mida rohkem aega merel veeta, purjetades, seda vähem tahad sealt ära minna…Magada ei saa kui ei kõiguta, jalanõusid ei taha jalga panna, isegi plätusid ja kus on rahvast palju, hakkab üsna ruttu halb ja läheks minema, isegi ilusa beachi pealt, (kus peesitavad usa turistid.)Tahaks sinna saarele ja rannale, kus kedagi pole. Seda ei tundnud mitte ainult mina. Nii, et meie laeva omanikul on küll probleem, sest keegi ei taha ära minna. Aga ta on rahul ka, sest on moodustunud super crew, isegi näiteks mõni hommik, kui öö läbi olime sõitnud ja tuul ja lained olid, ta tänas hommikul jube õnnelikult,aitäh naised ilusa öö eest! Mis mõttes, ma ei saanud üldse aru, kas mingi nali? Üks läks magama kell 20 kõmm ja ei piuksugi, järgmine läks magama, kõmm-ja ei piuksugi hommikuni, muidu on pidevalt probleem, et kes oksendab, kes nõuab, et pange mind kohe maha, ja alati on kannatamatud, et millal me kohale juba jõuame. Me magasime nagu kotid ja ei oksendanud ega midagi. Kõik olid rõõmsad selle üle. Isegi mõtlesin öösel, et kas peaks ikka üleval olema ja aitama ja tegema midagi, aga mul on vastupidine probleem, et ma ainult magaks ja magaks. Öösel, päeval. Ma kardan hoopis seda, et kui peaks päriselt purjetama hakkama ja öösel siis sõitma ja üleval olema, ma ei suudaks. Kui tuul vuhistab purjedes ja laev kõigub, siis on maailma parim uni, nagu hällis või beebi ema süles ja pole probleemi õhtul kella kaheksast hommikul kümneni magada. Nii, et üks öö, kui Blue Haven Marinas seisime, ma magada ei saanudki, sest ei kõikunud, tuult polnud, sääsed tulid sisse ja õhku polnud. Ühel hommikul kella 6 paiku hakkasime sõitma Cayo Levantado juurest, Samanas(Dominikaanist) ja 25h oli minna Big Sand Cayle. Puerto Platasse tagasi Providencialesest sama pikk tee ühe jutiga. Peaagu kogu aeg oli tuul ja super ilm. Aga kui ikka 25 knotsi puhub, siis on suht ärev olla ja merd vaadata, mere-haige, nagu ma diagnoosisin. Ühte windsurfarit nägin ka ja sählasin kõvasti, et endale mingit renti leida, aga too oli teisel pool saart ja sinna ei jõudnud minna kahjuks. Ega see Turks&Caicos pole mingi windsurfi destination ka, rikkad usa turistid veeretavad ennast mööda randa ja igalpool on kirjas, et see on mid or high budget puhkuseveetmiskoht, osad saared on kohalik elu valdavalt ja osad on asutamata. Lohe on popp ja seda saab igal pool nautida. tegelesin siis muude atraktsioonidega: 14064540514_e2867d5ac7_k

14063756474_0a94d06446_k14063638814_f290a7f5de_kMa võiks merel elada küll vahelduseks. Esimesel paaril tunnil reisi alustades oli veits paha, aga edasi võisin juba toas KUDUDA kui lained loksutasid ja purjedega sõitsime(õues siras päike, vesi paistis läbi ja kaldalt paistsid staarikeste villad) Iga asjaga harjub ikka ruttu ära. Ja kui kaart lahti lüüakse ja saab valida kuhu järgmisena minna??? eieiei, kariibi meri? tavaline ju, ma tahtsin kogu aeg Polüneesiasse ja Madagaskarile ja Vanuatule ja Paapua-Uus Guineasse ja….issand, millal ma ükskord hakkan normaalseks ja mu pea ei oleks enam nagu gloobus. Mu eluunistus on olnud purjetada 1 või 2 või 5 aastat Vaikse Ookeani lõunaosas(Lõunameri vist kutsutakse seda eesti keeles?)Panen kohe kirja ära siia, et täituks siis rutem…

Vabandan, kui igavaid siniseid pilte on liiga plaju, mul lihtsalt ei saa kuidagi küllalt sellest sinisest, mitte kunagi… see on viimane…14060976982_532105e1d4_z14060792731_bd4a96134d_z14063988065_4ee80f7531_z

Advertisements
Rubriigid: surf, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s