Tagasi Cabaretes/ratsutamine dzunglis

Tagasi reaalsuses, tagasi haigusest, tagasi Cabaretes ja Velas.Tagasi tavasurfari elu juures, kus voodi on kõva, vedrud torgivad, padi haiseb, tekki pole ja kraanist tuleb vaid külma vett! Uksed ja väravad suletakse seejuures kindlalt tabalukkudega.( vaene maa, keegi kindlalt tuleb ja varastab….. Haisva padja???vôi turisti mustad trussikud???)
5päeva olin surfamata ja eile ei kannatanud seda piinlemist välja ja läksin merele. Oli kuidagi õrnalt teistsugune tuulesuund ning seetõttu ei olnud muud valikut kui sõita riffil.Lihtsalt ühel hetkel avastasin, et siin ma nüüd sõidan ja tagasiteed pole. No loodus ise paneb paika. Muidu ma sinna ju ei läheks, aga näed siis-sõitsin ja sain hakkamagi, sain üle ja eest ja igasuguasju.Korra ka jäin lainete kätte ja unustasin sealjuures kustkohast tuli kinni hoida asju kui laine tuleb peale ning pidin ujuma kõvasti, et kätte saada oma kamad.Päris mitte tervena(ehk ikka haige veel veidi) võttis see väga läbi.Aga nüüd edaspidi ei tohiks küll põdeda ja peaks sõitma riffil kui nüüd käidud, tehtud ja elus!

Aga täna tegin hoopis ühte põnevat ja teistsugust ja elus esmakordset asja- läksin hommikul mägedesse ratsutama!!!Muideks ma kardan loomi.Pole kunagi hobustega tahtnudki ega julgenud lähemat tutvust teha. Pole minu teema. Aga noh, inimene peab ikka alati kui saab tegema ja katsetama uusi asju elus, mida ta veel teinud pole. Ma arvasin, et ratsutamine on hullem teadus. Et keerulisem kui motikat või purjelauda või lohet või langevarju juhtida.Aga ei! Esimese 5 minutiga sain aru, et see jalutamine pole üldsegi huvitav ja tahaks kiiresti sõita.järgmise 5minutiga sai hobuste peremees ka aru, et ma võin koos “edasijõudnute”grupiga kihutada.Oo jee.Kui äge!Mis ma siiamaani teinud olen??? Täiesti super!Mulle anti kõige väiksem hobu, sest ma olin kõige algajam.Andi.Ma suutsin teda vasakule ja paremale keerata ja seisma jätta aga glissi ma teda ei saanud, sellest peremehed midagi ütlesid hobustele, siis nad hakkasid jooksma aga ma seda keelt ei osanud, et oma hobuselt kiiremat käiku nõuda.Kusjuures minu Andike tundus väsinud ka olevat ja hiilis vahel kõrvale galopist ja kimamisest.
Mere äärest läksime sisemaale,countryside, kus elu käibki eeslite ja piimapangede vahel põllul.Igatahes imeline ilu ja loodus-mägede vahel, orgudes, kaelani jões, pikkade palmisalude ja siis banaanisalude vahel, siis mööda jõge ja külavahel ja oli päikest ja vihma ja pori pritsis ja pats lehvis.Niimoodi nagu see põgene vaba laps, peaaegu!!!Hullult tahaks kihutada sedasi siin kariibi imelises looduses vot see oleks alles vägev.Lahe! Võiks võrrelda, et sama kaif oli kui merel purjelauaga glissida hobusega glissida!!!Üks saksa naine, purjetaja kutsus mu kaasa ja ma olen jube tänulik talle selle eest, ise poleks selle peale kunagi tulnud.Ma olen tõesti arvanud, et see on hirmus keeruline.Pool päeva oli ratsumist ning mere ääres tagasi nüüd, kuid tuult täna ei tulnud piisavalt, õnneks ratsutamise emotsioon täielikult korvab selle!Ja olen nii üliväga rahul.13293186324_b725050101_k13292790535_9fd36c198a_k

 

 

Advertisements
Rubriigid: surf, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s