Haigla naljad

Käimas on arvatavasti surfi-tipphooaeg, kuid sellest pole mul midagi rääkida. Kuna mu põlve op. möödus nagu komöödia filmis, siis peaksin sellest rääkima…

Põlve-mitte(vasaku)põlve, mis ma surfates vigastasin, vaid parema oma.

Läksin kella 7-ks haiglasse nagu kästud(u. nädal tagasi)Ma ei ole üldsegi hommiku-inimene, see varajane tõusmine ja olemine on mulle vaevaline. Op pidigi olema hommikul. Aga aeti midagi segamini, mind jäeti 8-ks tunniks ootama!Opi saalis olla kõik valmis, noad teritatud, vooliku puhutud ja mind polnud.Magasin jupi kaupa oma und, sest ei teadnud ka, millal minek.Õnneks on välja mõeldud iPhone ja laadijagi oli kaasas.Alles kell 15 viidi protseduurile.Imelik oli voodiga sõita, kui kaks minust tunduvalt vanemat prouat sõidutavad, mitte omal jalal minna, oleks ju võinud.Kõigepealt tutvustas ennast üks naine, anesteesia õde vist.Siis üks noormees, Aleksander või Aleksei, anesteesia arst ja ütles peale tutvustust, et tema teeb mulle väikese artroskoopilise protseduuri.Mina läksin närvi endamisi, et mis asja? kes? kus minu arst kadus? Pidin 7ks tulema ja nüüd aeti sassi ja nüüd pole mu arsti ka enam? Oli valida üldnarkoos või seljasüst.Mõlemaid ma olen mõned korrad saanud, nii, et midagi uut proovida ei antud ja valikuks osutus seljasüst, et saab ise üleval olla ja vaadata mis tehakse. Õde, süstis rahustavat rohtu, et ei närvitseks või kardaks.Seda ponud ma varematel kordadel küll saanud.Oihh, jeerum, kus see oli alles laks.Paari sekundiga tõmbas laiali igale poole alustades kurgust, sellise kõmaka…ma pole ühtki narkootikumi süstinud, aga nüüd kujutan ette, et heroiini süstijatel võib olla mingi sarnane tunne.Mõtlesin, et oi, seda ma küsin küll juurde kohe varsti.Enne seda jõudis Aleksei või Aleksander küsida, et kas ma surfan? See ei olnudki küsimus, vaid selline ise küsin, ise vastan ja ma ei jõudnud sõnakesti poetada.Ta rääkis, et ta kolleeg, anestesioloog surfab väga tõsiselt! tal oli õla vigastus……jaa päris pika jutu rääkis, aga mina olin siis juba kõva kumaari all ja ei jaksanud väga aru saada. Sebimised, süstid, ja süda hakkas pahaks minema.Nii pahaks läks, et oioi. Siis ilmus jumal tänatud ka minu arst välja ja riidles natuke kõikidega, et mis 8 h patsient ootas? Sebimine ja ettevalmistused.Kuid Aleksander jätkas juttu. Tuli teisele poole juurde ja ütles, et:Teil oli 2010aastal üks operatsioon, kas te ikka teate (proua) kuidas see mõjub ja blabla ja kuidas te mõtlete veel lapsi saada, imetada jne? Ma võtsin tuevalt jõu kokku, et suuta öelda selle südapahaduse juures üks lause, et mul juba kolm olemas, rohkem ei tule. Mõtles hetke ja siis ütles, et kas te seda ikka teate proua, et haritud inimesed teevad ainult ühe lapse? ja siis ma olin nagu tümaks tehtud,vaigistatud, tahtsin öelda, et mul ju ongi kolm klassi külakooli, mis haritud inimestest sa räägid, las nad teevad ühe, või mitte ühtki, aga nii halb oli olla, et kuidagi ei saanud suud paotada.Kui unes peab eest ära jooksma, siis jalad ei kanna ja kui on vaja karjuda, siis häält pole.Niimoodi olingi nagu õudukas, oimetuks tehtud  ja ei saa piuksatadagi, peab kõik ära kannatama.

Siis sain vaadata ekraanilt kuidas “tolmuimejaga” võeti põlv seest tühjaks.Mitte midagi polnud katki otseselt, lihtsalt imeti mingi sodi välja, mis 4aastat!!!!on teinud valu põlve sees. Jube paha oli olla ja seetõttu oli ülisuur pingutus seda kõik üldse jälgida.(Ma ei tea, kas selle “heroiini”pohmell juba tuli, et nii paha oli) Kõik läbi- siis sõites vähemalt viie inimese kondiaurul voodiga mööda koridoori, jätkas Aleksander jutte, mis tal ennist pooleli olid jäänud: see tema sõber kolleeg surfar oli just käinud PRANTSUSE POLÜNEESIAS…Ahhhh???Mul kihutas lihtsalt tuhat mõtet peas ja ma oleks tahtnud ta küsimustega üle külavata, aga no, ei suutnud rääkida.See on muidu  mu elu unistuste koht, mitte üldse surfisihtpunkt, vaid üleüldse, lapsest saadik ja ma pole sinna saanud, kuigi korra mul on olnud isegi Tahiti piletid taskus. Ja siis tal olla olnud selle käevigastuse tõttu  õlaop ja taastunud 2 kuud ja nüüd polüneesias vigastas jalga ja…ja… ja… tuligi lift ja Aleksander ütles, et :”mina ei taha küll mitte kunagi surfata!” see oli siis nagu head aega asemel.WTF? Päriselt, see kõik oli kokku nagu unenäos, kogu see päev ja need rohud ja see jutt ja küsimused ja Prantsuse Polüneesia ja see, et nii paha oli olla ja ma mitte ei saanud rääkida, ega midagi vastu öelda. Kohe ei saanudki aru nagu, mis toimus ja mida. Hiljem mõtlesin kõige selle peale ja ma ei tea kas Aleksander, kes kunagi surfata ei taha ja Polüneesia surfar võiks sattuda lugema mu juttu, aga kui, siis Tervitusi! Põnev!

Advertisements
Rubriigid: surf. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

6 Responses to Haigla naljad

  1. karmenkitekat ütles:

    Heheeee…väga tuttav, käisin ka PERH-is poisiga kevadel opisaali sõitmas, voodisse käsutati ka mind 😛 Me olime seal taksos kahekesi ;))

  2. maarjakivistik ütles:

    Ma nagu mäletan vanadest aegadest, et nööpisid öösärgi eest kinni ja kõmpisid ise kohale, kuhu vaja ja heitsid pikali ja siis alles show algas.Nüüd on kõik edasi arenenud. (enam-vähem)terve inimene peab voodiga sõitma ja “rahustavad rohud” on ka vist uus teema…??

  3. Eliko ütles:

    Hmmmm, tundub, et said ikka paraja suraka, et sellist unenägu nägid! 😉 Aleksander ja Polüneesia.. 😉 Aga tegelikult – päris kummaline tekst emadusest jne. Käisin ise ka mõni aasta tagasi väiksel opil, aga nii huvitav seal küll ei olnud… :), kuigi algus oli sarnane – pandi tundideks ootama..
    Kiiret paranemist!

  4. Tiina Jõgeda ütles:

    Lugedes su juttu saan aru, et tegin õigesti kui valisin sarnase opi jaoks täisnarkoosi: meeldiv lahkumine reality show`st ja ärgates jogurt, banaan, ratastool, nii nummi, ei mingit narrimist unistuste surfispottidega!

  5. Aleksandr ütles:

    Juhus on Sind kuulma võtnud ning nii Aleksandr kui ta sõber on Su juttu lugenud. Mida öelda… Kahju et Sul siis sellised halvad mälestused jäänud on ning et op-i toas ennast nii halvasti tundsid. Toppelt kahju et Sa ei saanud sellest sealsamas kohe kurta- inimesi ju ümberringi oli. Tõsi küll mulle tundub et Su mälu on Sind pisut alt vedanud, võimalikult et “rahustavate rohtude” tõttu. Head Uut Aastat ning tervist ja rõõmu oma lemmikhobiga tegelemiseks…

  6. maarjakivistik ütles:

    Ohhoo,tänud vastamast!Mitte küll halvasti ei tahaks ma öelda, pigem naljakas oli see lugu kõik ja kui poleks selliseid lugusid oleks puhta igav elada ja nagu ka näha, kirjutadagi…Ja minule eriti põnev oli see Polüneesia ja kõik see ja kahju oli, et mina ei tunne sellist surfarit, kes seal on käinud, aga kunagi ei tea…ükspäev võib ette tulla!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s