Viimane Bacardi etapp Nasval

situatsioonid…ehh!
Mitte,et ma ainult ei käi nüüd võistlustel ennast hulluks ajamas ja närve kulutamas,vahepeal ikka tuleb mõni lihtsalt kaifimiseks surfipäev ka vahele…

Aga eelmisel nv-l Saaremaal oli 4. ehk selle suve viimane surfi-harrastajate võistlus.Merele ma ei näinud(nurga taga)aga öeldi,et puhub max 7m/s.Ajasin jänku minema,mis ütleb oi,oi,ei,ei saa hakkama ja läksin 9,5m2 purjega.Nüüd ma sain aru küll kui palju rutem ma sellega käima sain ja kiiremat sõitu ka.Nii,et otsustasin kindlalt,et tuleb kiiremas korras hakata sõbrunema selle 9,5ga ja mitte enam karta suuremat purje.(tänagi käisin!)

Aga fun oli meil jälle.Kohe alguses hakkas nalja saama-punase lipu asemel kerkisid kellegi punased trussikud(või särk?)ja juurde hüüti:punane lipp!Pärast tuli välja,et päris punane lipp oli sukeldunud üle paadi ääre…kogemata.Pasun oli ka täitsa roostes,sest puhus vaikse plörtsu ainult.Saime hakkama siiski ja nalja kui palju.Algus oli ilus ja paljulubav,esimese stardi tegin,nagu mulle juba kombeks koperdada viimasena teiste tagant aga seetõttu sain kaatri juurest puhta tuule ja siis mööda kõigist.Parajasti juhtus puhuma.Nii,et olin esimeses märgis kohe teise või kolmandana.Kuid siis väike värskendus ja äratus,sulpsti!Jibeis jäi jalg aasa kinni.Vesi oli raudkülm.

Finisheerisin omaarust.Vilet ei kuulnud,aga ju ma siis kurt olen veidi?Jäime sinna samasse lobisema Maritiga.Äkitselt märkasin meie ligidal valget kanistrit,mida oli näha ainult siis kui selle juures oled.Oih!Meenus kohe samasugune nähtamatu kanister Saare Kappi ajast!Tore lugu küll,ega me polnudki vilet kuulnud.Marit taipas esimesena ringi ümber nähtamatu kanistri teha ja näe-tuli ka vile!No me polnud ainsad.Siis pandi kanistrile oranz päästerõngas alla ja kes hiljem sinna otsa kinni jäi see niisama lihtsalt minema ei saanud.Ei õnnestunud ka mul vältida.Esimesed paar sõitu puhus ilusti ja siis hakkas tuul jamama,mis tähendab seda,et vahepeal oli svertlaudade armee ees ja formulad taga ja siis jälle formulad ees ja sverdid taga.Selline tagaajamine käis,keda hetkel tuul parajasti soosis… Ja ikka oli tihti keegi stardis või märgis nii pikk kui lai risti ees vees.(kord ka mina,alguses kohe,eks)

5sõitu.Kaldal puhkus,soojenemine ja supp.Veel 3sõitu pidi olema.Aga selle ajaga oli tuul nii palju keeranud,et enam ei saanud kuidagi märki välja.Idee järgi pidi olema külgtuule rada.Valik oli küll,et terve tee tiksuda siis oli võimalik-või kui tahtsid glissis saada siis rada oli nii lühike,et ikkagi ei jõudnud ja pidi paute tegema,mis oli katsumus sellise raja puhul,kuna ülejäänud,svertlauad ja muud kiiremad mehed,tulid juba märgist ja märkimitteväljaminejal(ülejäänud formulad) oli vasak halss,mis tähendas väga keerulist läbi ukerdamist terve armee vahelt.Mis omakorda tähendas,et pidi ikka täitsa vales suunas sõitma,et läbi lasta igaltpoolt tulijaid ja kõik läkski peesse.Esimene sõit peale pausi ma suutsin lausa neljandaks sõita.Aga siis kaks järgmist sõitu ajasid närvid läbi.Mõtlesin,et viimane sõit,seepärast nad märki ei liigutagi,et mõtlevad,et ah,kannatame ära selle viimase sõidu veel.Ukerdasin päris kahtlaselt üksi ka(mõni veel oli rajal peale minu) kõik olid kadunud,ei näinud kedagi…ju siis kaldale läksid.Mõtlesin,et see sõit visatakse ju nagunii maha,vahet pole kas olen viimane,eelviimane või saan DNFi.Vot siis lõin käega ja hakkasin hoopis ära,kodu/kalda poole minema kuni kuulsin õudset vilekoori.Nad polnud kuskile läinud,vaid mina vaatasin valesse kohta,kõik olid olemas ja vilistasid,et :üks sõit tuleb veel,kus lähed???Seisin korraks ja mõtlesin,aga ei.Tagasitee oli juba pikk nats,vastu tuult ka,arvasin,et ei jõua ja olin täitsa tige,et oleks liigutatud märki ja kõik oleks tore olnud.Pärast sain teada,et liigutatigi kolm korda,ilmselgelt liiga vähe,sest seda polnud küll tunda kuidagi,nii palju tuul keeras ja keerutas.Seega viimane sõit jäi mul ära.

Lõpuks see polnudki nii oluline-pühapäeval sõite ei toimunud-ja minu dnfid ei teinud mulle mingitki häda.Kuna see oli viimane etapp siis mina korraliku kohalkäijana sain kogu sarja üldkokkuvõttes 8nda koha.Ja naistest ikkagi esimese.Aitäh Annikale kellel nii palju uhkeid tiitleid,et ta otsustas mulle sellise armsa kingikese teha ja mitte tulla!Tänan väga!

See oli tõeliselt armas ja kodukootud üritus!Telk rannal vaipadega nagu egiptus või midagi sinnakanti,sai head grilli,rummi,suitsulesta,sauna,ujuda,naerda,surfata…ja ilm oli ka väga ilus!Ja meie reisiseltskond lõbus!

Pilte mul pole,aga saarlased tegid küll.Kui need kuskilt leian siis näppan siia mõne nende lahkel loal!(Nüüd on üleval,aga kelle tehtud ma juurde ei kirj.ma ei tea täpselt)

Advertisements
Rubriigid: surf, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Viimane Bacardi etapp Nasval

  1. Pingback: Bacardi Fun Saaremaal (uuendamisel) |

  2. tiamariav ütles:

    Iga geenius on entusiasmi laps. Benjamin Disraeli

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s