Päris formula võistlus ehk Neilpryde Baltic Cup Tallinn

25-28august.Otsustasin,et lõpuks peab seda proovima-päris võistlusel osalemist-hoolimata etteteadmisest,et see ei saa mitte kerge ega just väga meelt rõõmsaks tegev ettevõtmine olema…

Mul oli kuradima õigus.Aga siiski-pooltki ma ei osanud ette kujutada…

Reedel ei olnud eriti tuult ja ma julgesin võtta 9,5ruuduse purje.Stardid katkestati tuule puudumise tõttu ja lõpuks sai tund aega kodu poole tiksuda-jalutada,nii,et peopesad valutasid.Täitsa maatuul oli,tule siis kaldale õiges kohas ilma tuuleta!Loomulikult mitte kõik ei tiksunud(oskajad tüübid ikka sõitsid koju ja neil oli tuul varrukast võtta)ja mina nende kobade seas kellel ei olnud tuult.Müstika.

Laupäevaks lubati rohkem tuult ja oligi olemas.Võtsin igaksjuhuks 8,6ruuduse purje.Imestasid,et NII väike…aga mis teha,noh,kui ei julge suuremat.Esimene start oli okei(eks ma ikka viimaste seas olin kui mitte päris viimane,aga okei sest sain minema).Sõitsin veits aega Betti järel,tegin ka paudi tema järel,ahvisin.Mõtlesin,oo jee,kui nii suudaks siis oleks vägev ja vaatan mis tema ees teeb.Ta oli muidugi kõvasti kõrgemal ja kiikasin üle õla kui vasakul halsil sõitsin.Varsti ta kadus minema mu vaateväljast.Mingi aeg veel nägin kedagi kuskil enda ümbruses sõitmas ja siis nagu nõiaväel jälle ma üksi olingi. Rada oli nii pikk,et kus asub ülemine märk,mille poole vaja püüelda,seda ma ei näinudki.Punnitasin lihtsalt vastutuult nii palju kui võimalik,mõtlesin,et lähemal äkki näen.Kauguses ju siiski paistsid purjed.Meie pisikesel lahel oli lisaks veel 3regatti.Kihvt!Tuligi laveerida igasugu erinavas suuruses jahtide ja paadikeste vahel,kes mu tuult takistasid täiega.Mingi hetk ma seisin keset platsi nagu filmis-(kui kõik jääb tummaks ümberringi,aga tegevus käib edasi ja tegelane seisab ja nagu aeg peatub)kogu laht toimetas,ringiratast kõikides äärtes olid jahid,formula purjed,kõikvõimalikud purjed-ja kõik sõitsid,aga mina-keset platsi paigal!!!Ikka sama müstik!Oii kuidas ajas vihale.Miks mul tuult pole???Siis meenus Saare Kapist õpetus,et keskel ongi tühi auk ja sinna ei tohi minna!Palju õnne mulle jälle!Kuidas siit minema saaks siis?Keerasin teise suunda,Tallinna poole ja tiksusin.Mõtlesin,huvitav kui kaua aega on,mis kell see finish lukku läheb,et ei ole mõtet üritada enam?Tahtsin järjekordselt vihaga kaldale minema saada,enda oskamatuse tõttu olin vihane iseenda peale.Absoluutselt kõik sõidavad,vahet pole mis tuul või tuuletus ja mis purjed-ikka sõidavad.Aga ma-no ei saa-tee mis tahad.Ega kaldal poleks paremat tegevust ka leidunud nii,et üritasin ennast mõelda Chicken Joeks(Surf`s up)et sõidan selle raja läbi mõnusalt,rahulikult,vaatan kus need märgid siis asuvad ka…Kui ma kunagi ülemise märgi juurde sain siis ajastus oli mul täpne-jäin konkreetse kuulirahe alla,sest:tadaa-tulid mulle märki teisest suunast kõik esimesed mehed,ilmselgelt esimesed,sest kaks  BRA numbrit vuhises mööda,EST 44 nägin,paar LATi(ja terve ports purjeid ilmus mulle ette järsku) nemad olid juba teisel ringil,ehk lõpetamas seda sõitu,aga mul oli vaja nüüd saada ümber poi ja allatuult märki ja sama tee ka veel üles tagasi-kohutav aeg!Sahmisin ja pautisin tükk aega,et saaks ümber märgi õigelt poolt.Allaminek oli täitsa huvitav.Ma pole kunagi julgenud ega proovinud nii alla sõita,kohe täitsa otse vahepeal,mis oli ÜLIHIRMUS,aga mul oli siuke paanika,et ma olen tund aega teistest maas…(Liepajas ma kaatrist ju vaatasin kuidas tulid,nüüd proovisin järgi teha)Ja vahepeal oleks päris lendu ka läinud.Ausalt!Mul ei olnud ka chickenit.Hoidsin lihtsalt hinge kinni ja jalga suvalises kohas.Silmad olid päris peast välja hüppamise äärepeal.Sain ka selle alumise märgi kätte lõpuks ja algas jälle üks vaevaline krüssamine nüüd juba teada suunas.Ehmatasin kõvasti,sest märgi peal oli nr3.a kus siis 2 oli?Raja ma jätsin meelde ja see oli lihtne,aga loogika ütleb,et kui üleval oli 1 ja all 3 siis kus on 2???Tegelt nii pidigi olema,aga noo,ärevuses ikka kiilub kinni…Ma isegi ei oska neid kõiki emotsioone kirjeldada,mis mind sellel sõidul valdasid.Igaljuhul oli 52!!! minutit möödas kui ma finishisse jõudsin.Ja ma ei vaadanud kordagi muuli poole ka,kas seal on keegi,kas seal on mingi lipp või midagi,sest mul oli täitsa häbi,et mul nii kaua läks.Lõpuks piilusin selja taha ja minuga koos tuli ka Meigo,kellel oli ka ilmselgelt halvasti tuulega ja nägin ka sinist lippu,mis peaks tähendama minu arust,et aega veel arvestatakse???Kohe sama hetk tuli muulinurga tagant terve armee välja ja Alar hüüdis mulle:”Starti!”Vastasin,et ma ei tule  enam.Ma olin täiesti kindel muidu,et see jääb mu ainsaks sõiduks ja ma olen totaalne käpard,et veel üritada.Ei tea mis tunne see tuli,aga keerasin ümber nagu masohist.Läksin ikka ennast uuesti piinama.Start on ju nii põnev 🙂   Teises stardis olin ikka jälle viimane(ilmselt) ja kõik aur läks selle peale,et saada üle stardiliinist,sõitsin ühest kaatrist teiseni välja(plats oli puhas juba)ja ikka ei saanud üle liini.Mismõttes??? Kõik olid juba läinud ja mul oli tuul ka olemas,aga need segased lained lükkasid mind jõuga tahapoole tagasi.Tegin igaksjuhuks paudi ja läksin hoopis teisele poole.Mis iseenesest ei olnud nii hull mõte üldse.(Kõik stardid ma teen paremal halsil offkoors)See sõit oli täiesti pekkis.Tuul kadus mu juurest jäädavalt.Ma ei mäleta enam kas ma olin esimesel või teisel ringil,aga ülemine märk paistis ja ma tiksusin jõuetult kui teised hakkasid minema kolmandasse starti.No see oli viimane piisk karikasse.Tahtsin kaldale saada ilma märki võtmata,sest see on ikka täis ebanormaalne tunne,kui näed märki ja sinna ei saa,sest tuult pole.Ja uus kuulirahe tuleb selga kohe.Võtsingi suunaks tiksuda koju ja aitab päriselt tänaseks!Ma ei näinud mingit mõtet starti uuesti minna kui pole tuult raja lõpuski,et kaldale saada,ei hakka ju uuesti otsast pihta!Õnneks kaldale minek kestis terve igaviku ja selle aja jooksul ma jõudsin päris palju maha rahuneda ja ennast välja elada.(Sõimasin oma purje ka läbi,häbi-häbi)Muidu ma mõtlesin,et kui kaldale lähen ja kõik pärima hakkavad”mis juhtus”ma lähen hulluks,ma vihkan seda küsimust kõige rohkem.MITTE MIDAGI EI JUHTUNUD-saate aru,et ilma juhtumata on ka võimalik nii kaua sõita ühte sõitu ja ilma juhtumata on ka võimalik viimane olla.Ilma juhtumata võib ka vihane olla!Ei peagi midagi juhtuma-lihtsalt ei oska.Nii lihtne ongi!Kaldale jõudes panin oma asjad kibekiirelt kokku,et mul jumala eest ei tuleks hullu ideed uuesti üritama minna.See päev oli 4sõitu ja päeva lõpuks mulle täitsa meeldis,et ma ühe siis kirja sain.Aga noh,järgmine päev mult võti seegi üürike õnn,sest ilmus välja uus arvestus,et ikkagi oli aeg juba läbi kui ma finishisse jõudsin!Säh sulle sinist lippu!

Pühapäeval oli uus päev ja hea tuju.Oli ka tuul.Läksin 8,6ga.Esimene sõit oli super-kogu aeg tuul ja ei olnud mingit jama.Jõudsin 32!!!minutiga finishisse.Ei olnud viimane ka.Jõudsin isegi jalad põhja saada,juua ja juttu rääkida!(muidu pean otse finishist uude starti tormama,kui sedagi,kui pole juba alanud)Väga mõnus oli,et õnnestus!Tegelikult oleks Helle võinud/pidanud protestima mind,sest ma võtsin märgi valelt poolt.Me olime koos seal ja mina mõtlesin,et tema läks valelt poolt.Ja ma võitsin teda,nii,et tegelikult oleks pidanud me vahetama kohad.

Teise stardi ajaks tõusis tuul,ei saanud jälle üle liini,aga seekord seetõttu,et tuul oli nii tugev ja kukkusin kogu aeg,harjumatult tugev,pole formulaga kunagi nii tugeva tuulega sõitnud.Lõpuks ma ei saanud ka enam purje veest kätte,kõik jõud oli otsas.Mässasin nagu segane ja sain aru,et enam ma kuhugi ei jõua.Tuul lükkas mind ainult kaugemale stardiliinist ja esimesed olid juba alumises märgis tagasi,kui ma veel ei olnud minemagi saanud.Puhkasin ja proovisin,et saaks koju ära.Oma 15min võttis aega,et üldse saaks minema.Nii kui purje kätte sain ja proovisin liikuma hakata,lendasin uperkuuti kogu täiega.Tuul oli kõva ja lained läksid aina suuremaks.Kaldal jõudsin rigada 7,8.Sõitsin sellega nagu nupogodi starti ja seal juba selgus,et ei saa ma ka sellega hakkama.Erki karjus ka mulle,et ma läheks ära.Meel oli uuesti väga must,et ma jälle olen nii nõrk,sest ülejäänud naised või tüdrukud sõitsid 9,5 ja 10 purjedega ja ei teind nagu teist nägu ka ju??Järjekordne müstika!

Rohkem ma ei plaaninud minna,sest tuul aina tõusis ja minu jaoks ei olnud enam kaugeltki formula-ilm.Sõin,puhkasin,mõtlesin,et nüüd kõige selle peale oleks ilus üks mõnus sõit väikse lauaga,midagigi ilusat siin ahastuse tohuvabohus!!!Jaaaa siis kui ma lõpuks oma väikeste asjadega vee peale jõudsin…….eiii olnud enam tuult!Täiesti pekkis,ma oleks saanud võistelda küll veel ju.Ja loogiline,et eriti ma sõita ei saanud ja tegelikkuses hindasin ka oma võimeid üle,sest käed tahtsid otsast ära kukkuda lihtsalt,peopesades olid nagu keravälgud ja jõudu polnud üldse enam.Nii palju siis sellest asja ilusaks tegemisest…

võistlejatest pilt:Liis Härmson

Tegelt,ma ütlen,et oli vägev värk.

Väga põnev,huvitav ja vähemalt 2asja ma õppisin:see allatuule kurss ja kuidas peaks sõitma,et mitte sinna ringi keskele seisma sattuda.

Aga kõik see võistlus tervikuna kogu korralduse ja juurdekuuluvate lisadega:osavõtjad täitsa päris prodest kuni …minusuguse algajani.(et mul selline au mhkmm,oli,et ma võisin üldse sõita)Ja siis söögi,ei,restorani-telk,grill,tasuta õlled ja rummi,saksimängija ja pidu,muusika,seltskond,graffiti tegemine ja kõik,kõik kokku!Parim!

Advertisements
Rubriigid: surf, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s