Las Salinas, slallivõistlus dominikaani moodi

Kui kuulsin kohalikelt windsurfaritelt, et tuleb mingi võistlus, korraldab Pablito(ei saakski keegi muu olla) siis ma ei esitanud ei talle ega kellegile teisele mitte ühtegi üleliigset küsimust. Ainult mis päeval ja mis kell, kus pean olema. Arvestades, et see on dominikaan, siis ma olin absoluutselt kõigeks valmis. Ei küsinud, et vältida misiganes pettumusi või üllatusi, tuleb, mis tuleb. Kus toimub, mismoodi näeb välja start, või võistlus, sest ma tean, et neil ei ole ju stardikellasidki, mis see üldse maksab, mismoodi minnakse, kus ööbitakse, ega midagi. Tavalistel dominikaanlastel pole ju raha, kus nad magavad, kas rannas lageda taeva all või mis seal üldse toimuma hakkab… Teadsin, et laupäeval on võistlus 1 päev ja kõik. Ja tagasi saab pühapäeval.

Pakkimine pidi olema hommikul kell 4, väljasõit kl 5 ja kohal kl 10. Ma kujutasin ette, et küllap see umbes nii on, et sõidame kõik koos teisele poole saart tühja randa ja hakkame midagi sättima jooksvalt… Kell 4 ega 5 ei juhtunud midagi, sõitma hakkasime 6, rummi raha hakati koguma bussis kell 7, kell 8 peatuses hakkasid kõik süüa tellima omale ja rummid valati tünnist igaühele oma suvalisse pudelisse:) Iga natukese aja tagant oli ka pissipeatus, buss sõitis u. 40km/h, kellegil kiiret pold(peale minu vist) ja mõtlesin, et jõuame äkki õhtuks kohale. Mnjaa, no ükskõik mis sellest tuleb, iga päev dominikaani võistlust juba ei näe ja rahu! Mis tähendab 35 dominikaanlasega ühes bussis sõita: nad istuvad kuuekesi üksteise kõrval ja kasvõi süles ja on üksteisest 30 cm kaugusel, aga nad röögivad täiest kõrist ja ühel ajal ja niimoodi tunde järjest, ma ei saa aru kuidas neil hääl ära ei lähe, ma jään kurdiks kui ma

IMG_9830seal kõrval olen. Kell 1 jõudsime Las Salinas’esse, mis asub saare lõunapoolel kariibi mere pool, Santo Domingost läände tund aega sõita. Ja seal on väga, väga kuiv. Ja kohutavalt kuum. Mäed on kuivad, ei mingeid lopsakaid vihmametsi, kaktused, isegi palmid on kuivanud kollaseks ning mangopuud, palju, palju mangosid. Üks ainuke asi mida ma teadsin enne, et kuumus ja mäed ja tuul “blows like hell” Mis ei teinud tuju väga heaks, sest mul on 7.0, 7.8 ja 97l. Aga kuna Cabaretest ma tean mismoodi kohalikud sõidavad, neil pole eriti üldse mingeid asju, siis imestasin, et kuskilt oli kokku sebitud kõikidele mingi komplekt ja mina oma kahe purjega, kahe uimega, üks mast, üks laud, üks poom, mis veel kotti pakitud olin ikka ülevarustatud, ülejäänud mastidki läksid bussi ühes tükis, ükski ei käi lahti keskelt…ja neil on ulme asjad, phmts prügikastist korjatud purjed, lauad on nii lapitud, et ei saa arugi mis asi see olla võiks ja mis aastast pärit, aga kõige selle juures sõidavad nad väga väga hästi ja kiiresti ja on väga andekad. Mõnedel on normaalsed ja uuemad asjad ka, aga suht vähe on neid. Tegelikult pole vist eriti kellegil “oma” asju, vaid kohaliks klubis või õigemini Pablitol ja kõik siis kasutavad neid kordamööda, mulle tundub pigem nii. Ja õnneks leidub häid inimesi, kes kingivad oma asjad neile kui ise uue saavad, aga neid on ka vähe…

Kuna bussis kuulsin, et helistati ja teatati kui palju meid on ja kaugel oleme, siis sain aru, et keegi ikka kuskil ootab vist, et me tuleme, aga kindel polnud, sest mõned võistlejad pidid tulema St.Domingost. Aga ohhoo! vastu võeti meid selle piirkonna kõige uhkemas hotellis, dominikaani armee poolt, tegelt 17216695662_3dc80ca84c_kmereväe, pühendatud Marina de Guerra 171 aastapäevale. Valged linad ja lühtrid ja valged ülikonnad ja kõned, jube pidulik. Särgid ja nokatsid anti. Muidugi kohalikud tibid, kes olid poistega kaasas, rabasid ruttu mis said ja võistlejatele kõigile ei jätkunud, aga no ega mul pole vaja ka seda särki, neil on rohkem vaja. Ma olin täiesti üllatunud, et selline vastuvõtt! Olin ju arvestanud kõige hullemaga, mis olla saaks. Üle ootuste hästi. Saime lõunsööki ja jooki jne. 17030237648_de1f7b4be5_z

Randa jõudsime mingi kella 3 ajal ja nagu oligi oodata, siis aega oli. Täisrahus asju maha laadida ja rigada(oma ühte komplekti, 7.8-t polekski kasutada saanud, sest jalga sellele pole, ei tulnud meelde ka, et ma ei saagi sellega sõita) IMG_9809

Las Salinas’e windsurfi spot on siselaguun, aga päris suur ja väike maanukk tuleb merele ette nii, et see laguun on täielikult sileda veega. Mõlemal pool saab sõita ja mõlemal pool on sile, sest tuul tuleb maalt. Aga ka dominikaani kõige tuulisemas spotis (Monte Cristi järel) toimib Murphy ja see päev kui toimub võistlus, tuult ei ole:( Kõik päevad enne ja pärast puhub kui kurat ja cabaretes puhub aga no mis teha, nii on!IMG_9812

Kõik oligi nii nagu ma umbes arvasin, aga natuke ikkagi parem, skippersil vaieldi ja arutati, et kuidas peaks tegema ja kuida saaks teha…aga olid dominikaani kombe kohaselt suured kõlarid, muusika, mikrofon, jääkülmad tasuta joogid ja ma ei pannud küll pahaks mitte mingit moodi, et korraldaja arutab meiega, kuidas saaks rada teha, kui on 2 märki, sest kõik ikkagi toimis päris kiiresti kui asi kätte võtta ja kõigil hea tuju ja no stress. Sõita saab paar meetrit kaldast ja piki kallast, nii, et kalapaadiga märgid vette ja kui on tuul, siis sõidame 8, aga kui tuult parajasti pole, siis tehke üks jibe ainult, start kalda ja märgi vahelt ja finish ka. Ja see pole ka probleem, et kellegil stardikella pole (peale minu) sest sõidad nii kalda juures ja kuuled, kui mikrofonist öeldakse minutid ja sekundid. Panin juba enne tähele, et slallivõistlustel siin poolkeral või vähemalt saartel on klassid: sport class ja open class. Sain teada lõpuks, et sport class tähendab juuniorid ja amateurs/ open class on proffessional. Windsurfareid jagus umbes nii, et mõlemasse fleeti 7. Niikaua kui sätiti umbes pool tundi, sain sõita normaalselt 7.0 ja 97-ga ja siis kukkus tuul ära stardiks. 17192440266_37cce30613_kÕnneks ma ei olnud nii tobu, et mitte minna, kuigi kaalusin seda varianti, sest ülikondades armee vaatas pealt ja igasugu tundusid tähtsad mehed olevat, siis oleks olnud häbiväärne mitte minna, kui teised läksid. Nii, et tegelt oli umbes tavaline Bacardi fun, eesti mõistes. Ja see kes võitis oli tagatipuks formulaga, teiste pahameelest hoolimata, sest kõik olid slallikatega, aga mul suva. Ma olen bacardi fun’i ennegi teinud ju. Ja kuna naisi windsurfareid rohkem polnud, siis ma tegin selle meeste open fleet’i ja sain kolmanda koha. Vahepeal sai glissi ka korra natuke ja see kõik oli suht naljakas ja tegelt mul oli kahju ka, mitte endast, aga Pablitost ja armeest…et tuult ei olnud. tehti 5 sõitu umbes kõikidele. Lohed ka midagi tegid peale meid, aga ma ei vaadanud eriti, mis neist sai…

Igatahes tasus kaasa mängida, sest läksime tagasi Las Salinase hotelli (kus toimusid parajasti pulmad)  Selgus, et seal me ka ööbime!!! ja saame kõik ilusad toad!!! ja dinneri ja kui ma veel auhinnalauda ja palmi all tasuta baari nägin ja fotograafe ja kogu ülesrivistatud armeed, kõik oli väga uhke, ja siis ma aimasin juba, et keegi midagi maksma ei peagi, siis ma ei uskunud küll oma silmi, et see kõik toimub dominikaanis! Päriselt??!! IMG_9852 IMG_9844 17011060267_c0844e6070_z 17030951930_4240cd7212_z

RHG_5180Juhtus, et pidin ka autasustamisel kõne pidama (sest mina olin tõesti sillas aga ülejäänutele oli nagu iseenesest mõistetav, et nii käibki!)  ja seepärast tänama neid ehk seda armeepealikku ja hotellijuhti(ma arvan…) mida ma tegin vales keeles, sest mul kiilub alati kinni, kui ma mikrofoni näen, aga tänu sellele, öeldi, et järgmine aasta kutsuvad jälle, mida ma loodan, et ei rikkunud ära öised actionvahejuhtumid, aga mina proovisin anda igatahes oma parima ja tõesti loodan.17191028746_3c9e2a6c99_bNiisiis nagu päris slallivõistlust ei saanudki, aga ei ole ka kurb, sest ilma igasuguste ootusteta minnes oli kogu see üritus iseenesest ju superhuvitav. Et sellise spoti avastasin, sest ilmselt ükskõik mis muul  ajal minnes, on seal väga tuuline ja superluks sõita. Ja kihvt küla on see ka. Kui minna normaalse transpordiga mööda kiirteed, siis Cabaretest ainult 4h sõita. (me tulime tagasi tigu-bussijuhiga 9,5 h!!!) Lisaks olin ma kogu aeg tahtnud päris-külapeole minna, aga kuna see on igalpool suht väga ohtlik üritus, siis polnud kunagi võimalik olnud ja seal sain ka lõpuks käia, aga midagi jääb teisteks kordadeks kirjutamiskes ka, kui ma nii julgeks saan, et sinna fotokaga julgen minna… Ja sain tuttavaks esimese dominikaani supermodelliga:) kes oli Vogue’i kaanel ja puha… ja kõike actionit kogu raha eest, ahjaa, maksma ei pidanud ju midagi ja ma küsisin Pablitolt, et miks ja kuidas ja kas me ei võiks sulle ikkagi midagi kasvõi bussi eest 12154518343_e4838167df_kmaksta…aga ta vastas, et ta üritas küsida poistelt 1000 peesot, mis on 20 euri aga keegi polnud nõus siis tulema ja ainuke asi millele nad raha leiavad on joomiseks. Jube kahju igatahes, sest rohkem selliseid “Pablitosid” siin pole olemas, kes viitsiksid midagi teha, kuskile neid poisikesi vedada, neile asju sebida ja õpetada ja windsurfi elus hoida siin saarel kohalike hulgas ja veel kasu saamata. Ma ei tea kas ma olen kunagi temast kirjutanud aga Pablito Guzman on kunagine väga kuulus ja andekas surfilegend Cabaretest, kes praeguseks on veits eluga pahuksis olnud ja natuke invaliid ja ise ei surfa ka enam. Üldiselt mul tuli peale seda väheke heldimus peale, et peaks kuidagi aitama pigem seda kohalikku klubi ja lapsi, mitte ainult rahaahneid rendiklubisid, kus pole ei rigada kuskil peale liiva ega tihti ka pesta asju ja vahest visatakse su puri üldse maha liiva sisse, sest see on liiga vana äkki ja kellel on selle aasta purjed arvavad, et nad on ikka seetõttu kõvasti paremad teistest…

 

16598207193_a06b7eb00d_k

Las Salinas teiselt poolt laguuni: IMG_982912 erinevat sorti mangosid, 2 euro eest saab mingi 5kg:17020577677_2fc1950df4_k
IMG_9804IMG_9860

Posted in surf | Tagged , , | Lisa kommentaar

Neitsisaared

IMG_9174Briti Neitsisaared(BVI) tulid järjekorras küll peale St. Barths’i, aga kirjutan siiski hilja kui mitte kunagi (St. Barths’ilt u.12h purjetada pärituules ja kohal)IMG_9171

sest,

need saared on küll väga, väga ilusad. 60 troopilist vulkaanilise tekkega lopsakat kariibi mere saart. Millest suurim, Tortola on 20km pikk ja 5km lai kuni pisikeste asustamata saarekesteni ja siis muidugi erasaared(ilmselt kuulsaim Necker island, Richard Bransoni oma) IMG_9184
Esimese asjana tekitasid segadust saarte nimed ja ei saagi aru mis pudru ja kapsad ehk keeled ja rahvad kokku on keeratud, eks veenduge ise: Fallen Jerusalem, Hans Lollik, St.Croix, Dog island, Anegada, Dead Chest, Virgin Gorda, Mosquito, Tortola, Beef, Pelican, Flanagan, Cooper, Salt, Norman, Ginger, Jost van Dyke, Scrub, täielik paabel…IMG_9192

Kariibi hõng on ka olemas. Reggae, rastad, 83% inimestest on süsimustad afro-kariibi päritolu ja nad on väga- väga uhked oma päritolu ja üldse eluolu üle. Kokku neid uhkeid elanikke ainult 30 000 kellest Tortolal elab enamus(24 000) Inglismaad tajub samuti väga hästi, palju kirikuid, palvemaju ja igal sammul piiblilauseid, mis manitsevad jumalakartlikkusele. Ei see sega kedagi pidutsemast, tossamast jne… teeäärne baar ja muy reggae:

IMG_9302

Inglise kreooli polnud ka varem kuulnud, või vähemalt mitte nii hullu ei mäleta, et oleks kuulnud, et mitte kui ühestki sõnast ei saanud aru, kuigi rääkija väitis, et see on inglis keel, aga ta räägib lihtsalt halvasti ja kiiresti. Minu arust ei olnud mitte mingit pistmist ühegi keelega.

Põhituristid( Tortolal) on kruiisilaevadelt, need saavad päevaks maha laevalt ja paras tiir peale teha. Auto ja taksosõit on kohutavalt jube, püstloodis üles-alla, isegi vist hirmsam kui Madeiral. Aga need vaated on täiesti ebareaalselt ilusad, näiteks nii:BVINeistsisaared on ka purjetajate paradiis, neid seal tuhandeid ja see ka parim või phmts ainus võimalus kõiki saari näha. Virgin Gorda:
IMG_9249IMG_9199IMG_9227 IMG_9281Virgin Gorda, Baths, saime kummipaadiga randa ja ma riideid ei võtnud, mõtlesin, et ronin mööda suuri kivirahne kogu rahvuspargile tiiru peale… ja kaasas oli 10 eurot ja fotokas…Ronida ei olnud võimalik mööda neid suuri lahmakaid ja rannas ei ole mitte mingeid kohvikuid, ikkagi natuura-ala, ainult pikniku pingid…Sedasi sattusin tee peale jalutama ja poodi otsima ja igal pool kästi riidesse panna, aga riideid ju polnud…kuumus, vett pole jne… tunni aja jalutamise tulemusena ei tahetud üheski poes eurosid näha (erinevalt harjunud dominikaanist, kus kõik raha sobib) või siis oli vaja kaardimakseks hulgi osta….IMG_9235Ei saandki IMG_9240midagi, lõpuks hakkas padukat sadama ja lahked turistid olid pikniku laadungiga puu all rannas, kes lõpuks pakkusid Coronat🙂 Me olime teadmata ajaks sinna randa “unustatud” Aga see juhtus peale seda, kui ma olin teinud väikse trenni ehk ujunud edasi-tagasi paadi peale kokku 50 mintsa ja toonud ujudes randa tomatipasta pudeli sees sooja veini, Brit ütles, et mine too, ja ma- mis see siis ära ei ole! Sidusin kilekotiga alguses jala ümber, aga siis oli tunne, et hakkan uppuma…20 m. enne kallast tabas veel tohutu hoovus vastu ja tegin silmad kinni kõva lõpuspurdi…IMG_9215Tortolal me jälle hääletasime, sest muud  võimalust ei olnud:))))IMG_9294Leidsime ühe superhea sufiranna, kus olid ideaalsed lained ja neid sõitis täpselt ainult 3 inimest!!! Paar surfiranda on veel, lugesin nende kohta kohalikust voldikust, et need on saladus ja kohalikud ei taha, et sinna mass kokku kuhjuks ja poleks ruumi, mida ma neist täitsa usun(mitte nagu Encuentros käib käts, kaklus ja alade jagamine, kus keegi sõidab, sest ülerahvastatus, aga kõik müügiks!)

Surfilaudade ja windsurfi kama rent käib nii, et puu küljes (tee peal, ranna ääres) on telefoni number kuhu helistada ja tellida endale varustus. Ütled kus rannas oled ja mida tahad, mis suurus surfilauda, purjelauda! Vot nii! Tuuakse kohale.

Beef islandi windsurfar, neid ikka oli seal õhtupoolikul:IMG_9313Ja see oli PÄRIS kuusk, ma ei tea kust nad selle võtsid, vbl Canadast tellisid… :IMG_9318Vana-aasta õhtul tuli järsku plaan-b-ga Beef islandilt läbi Puerto Rico kiiresti Dominikaani tagasi lendama hakata, loomulikult saabus teade sellisel hetkel kui olime elu-vaeva näinud ja ennast saare teise otsa sebinud ja telefoni kaubelnud ja surfilauad randa tellinud ja esimese internetiga kohviku leidnud ja avastanud palmipildiga kohaliku õlu…Murphy toimib hästi, iga kell, igal pool!IMG_9306
16212892487_ead80ca3cb_k

Posted in surf | Tagged , , | Lisa kommentaar

Fotosessioon:)

Eluke veereb. Igaksjuhuks mainin, kui ma seda varem teinud pole, et ma siiski suht kogu aeg (wind)surfan, et keegi enam ei mõtleks, et kui ma ei kirjuta, siis järelikult tegelen mingite muude asjadega, eieiei, üldse mitte nii. Pole aega. Või see aeg ongi nende teiste asjadega tegelemiseks ja mitte ei suuda kirjutada midagi… Näiteks on mul vähemalt 10 mustandit blogis ja teised 10 peas, et kirjutada ka dominikaani elust ja kõigest sellisest põnevast ja isegi pildid keerlevad peas mida ma sinna juurde pean pildistama…aga kui õige objekt on silme ees, siis pole kunagi fotokat kaasas ning luban järjekordselt endale, et homsest hakkan kaasas kandma ja nii kuni järgmise korrani/pildisituatsioonini ja nii jätkuvalt edasi….

Läheks hoopis siit sujuvalt üle teemale, et lõpuks sain gopro’le hääled sisse mida ma juba oktoobrist saadik laua peal ja kotti ja tagasi veeretasin ja mitte ei kasutanud. On ikka manjaana igas elujuhtumis…16743525517_3aaf73677a_kTerve ports igasugu vidinaid olin kokku ostnuda, isegi sellise asja millega saab gopro suhu toppida ja hammastega kinni hoida-kuidas ma mõtlesin, et ma sedasi kuskile surfama lähen, see ajab ju oksele! …aga mitte ühtki loogilist vidinat polnud… Lõpuks otsustasin, et midagi üldse sellest goprost kasu oleks lõpuks, tuleb tellida masti-vidin.16807538528_2137f53cc1_zIlmselt peab harjuma. Kohutavalt vastik oli sõita. Kohe väga halb. Terve tund aega, tegin kõike eluettevaatlikult, et jumala eest ei kukuks( kaob ära, läheb katki, läheb uduseks jne) Ja nagu keegi kogu aeg passiks või nagu liikluseksamil oleks…uuh, jube. Lõpuks kui ära võtsin küljest oli absoluutselt teine tera. Juhuu, sai sõita ja täiega nautida ja kõike julges teha ja hüpata ja oli hea jälle tagasi nagu muiste, ilma goprota…

Vahepeal üks laud ujus… otsisin omanikku…16949925281_f32740f457_zleidsin, see pakkis asju kokku keset riffi…
16328614514_14085d53f3_k16743607947_8c884c577c_kGoproga tuleb vahest kogemata ka niisama toredaid või kunstilisi ülesvõtteid…16994398791_b41467e1d3_zAga jaaaa! Ma pole midagi nii ebakvaliteetset ammu näinud kui Masthero. Tahaks kohe öelda, et ärge keegi seda ostke, aga arvatavasti kindlalt on nad selle ära patendeerinud. Täiesti kohutav p..sk Ma kujutasin ette, et tuleb kvaliteetsest ja tugevast materjalist nagu kõik goro originaal-aksessoorid on, aga see on kõige odavam hiina mänguasi või pigem plönn ja isegi mitte niigi usutav, tahaks otsejoones prügikasti visata ja karjuda neile, et kuidas sellist asja üldse müüa julgete??? Ma olin 100% kindel, et seda ei ole võimalik kasutada. Aga mõni osav töömees poole tunni jagu surfiajast ja tööriistakastiga meisterdas niisuguseks, et kõik jäi alles…seekord….esimene kord…Ega ei tea kas teist korda siukse plönniga julgengi minna üldse. Pigem ei läheks, aga mis valikut??? 16950047741_ce9f35b824_oUputasin teid piltidega üle ja tsau!

16763412560_257feedcb4_zAga tegelt, kuna juba piltidega lahmimiseks läks, siis panen need ka. Küll küllale liiga ei tee- eesti vanasõna(vist)

Mega hea slallipäev, aga ma ei lähe selle purje juurde tegelt nagu tundub.IMG_1130Vaid hoopis näe, kes meil siin on, Annika! juurde seda head päeva ametlikult jäädvustamaIMG_1132Aga nüüd päriselt tsau! sai ikka vist liiga palju(paljaid) pilte, aga loodan, et teil ka soe juba!🙂

Posted in surf | Tagged , , , | Lisa kommentaar

Ookean on karm.

Sattusin mõned päevad tagasi facebookis nägema videot Rip current’ite kohta… Ja tänan väga Martin Berkmann seda jagamast! See muutis minu tänast päeva…ja kindlasti ka edasist elu koos ookeaniga…Kuigi jah, Encuentros uppus hiljuti järjest kaks inimest, kes ujuma läksid (ilma lauata)…ja kuulan teiste surfarite juttusid, kuidas neid on päästetud ja nad pole tagasi saanud ja ma tean, et ookean ei ole naljaasi oma hoovustega, aga ikka peab kõik puust ja punaseks läbi tegema või nägema omal nahal, et ikka veenduda…Niisiis õppetund, video-teooria ja päev või paar hiljem juba praktika. Päris kindel, et kui ma seda videot näinud ei oleks, oleksin julgelt sinna sisse põrutanud ja oleks võinud juhtuda nii nagu juhtus täna Billiga. Bill on vanem inglise kunstnikuhärra, kes windsurfab igal tuulepuhangul. (tuulega on viimasel ajal halvasti ja olen 2 nädala jooksul sõitnud ka 7.8ga mitu korda, ehk siis sain selle ka lõpuks vette Cabaretes) Täna anti palju tuult üle pika aja. Lained on VÄGA suured ja viimased 2 päeva inimesest kõrgemast shorebreak’ist välja ja sisse tulemine 7.8ga ja slalliasjadega on hoidnud hirmutaseme punases, sest ma olen omale puust ja punaseks teinud paar korda purjede hävitamisega sellises situatsioonis…

Bill läks merele. Lained moodustusid täna ka ühte sellisesse kohta, kuhu nad mitte kunagi tavaliselt ei tule. Ja sellest lainest ta hüppas kõrgele ning kukkus ja peale seda tea enam näha polnud tegutsemas. Minu asjatundmatu silm ei täheldanud mingeid kõrvalekaldeid normaalsusest peale selle, et ta püsti ei tulnud, aga mu kõrvalseisja kogenuma silmaga teavitas, et tal mast läks katki. Kuna me pidime sellel hetkel ära minema siis sinna ta jäi. See ei olnud kaldast eriti kaugel. Pooleteist tunni pärast tagasitulles olid kõik binoklite ja ärevusega teda veel otsimas, kaldal, kohvikus muidugi. Cabarete päästeoperatsioon on selline, et seda tegelt pole… Õnneks oli see “oma klubi” mees või nii ja ilmselt kui keegi rendib asju, siis ka hoitakse silma peal, aga tavaliselt kui kellegil midagi juhtub, siis on hea kui sõber on kaasas merel, kes su kaldale pukseerib/ veab. Keegi Vela töötajatest läks siis algaja lauaga ja nööriga teda otsima nii umbes 1,5h hiljem…
Sellest ebatavaliste lainetega kohast täpselt kus ta üles hüppas algas liivane ja valge vesi, mis läks ümber riffi merele. Kui videos valati punast värvi vette, et seda hoovust näidata, siis siin ei olnud midagi vaja valada, kogu hoovus oli liivane ja valge, ülejäänud meri oli sinine, väga hästi oli näha kuhu see lift sõidab. Bill sõitis sellega riffi taha merele ära. Teadsin,et ei ole meelakkumise päev, aga praegusel tuuledefitsiidi ajal ei saa kaldale ka jääda kui saab veiviasjadega sõita. Tavaliselt on nii, et kui keset riffi lainetes sisse kukkuda ja sealt minema ei saa kiirelt ja jääd sinna mingi 10ks minutiks rullima, siis selle ajaga tuul ja lained kannavad sind teise ranna otsa, Kitebeachi poole, umbes 600 meetrit allatuult ja sealt minema saades peab nats vaeva nägema ja tagasi krüssama sinna kust tulid… Täna oli siis nii, et riffil sisse kukkudes ja pikemalt lainetes mulistades avastasin, et ma olen hoopis vastupidises suunas teisele poole kui muidu(vastu tuult ja laineid) omadega jõudnud! Õnneks tähendas see seda, et ei pidanudki tagasi hakkama krüssama vaid sain mõnuga allatuult minna, aga edaspidi üritasin mitte selle liivase ja valge vee peal liiga uljaid manöövreid teha…kuigi täna olid vee peal sellised tüübid, keda ma isegi ei arvanud kunagi windsurfavat ja tegid topeltsaltosid jne…ju nad siis käivad ainult sellise ilmaga…mida ma ka polnud ju enne näinud…Cabarete üllatab kogu aeg ja jätkuvalt! Ma arvasin, et olen kõige raskemad tingimused siin ära näinud, aga see päev ületas kõik oma oludelt ja siiski võib öelda, et oli siiani kõige parem ja nauditavam sõidupäev üldse mu elus! Muidugi oli mul kogu aeg hirm Bill’i pärast, et kui ta nüüd lastigi ära uppuda…Kui ma kaldale läksin poole kuue paiku, siis ta oli õnneks ikkagi kaldale saanud. Asi oli nii, et läkski mast katki, aga kuna ta sellega tulema kohe ei saanud, siis viis hoovus ta kohe riffile. Lasi purje minema ja proovis lauaga tulla, aga ei miskit, kuna lained olid nii suured ja segased siis lõpuks kadus ka laud ära, ning ta ütles, et ei saanud seal sees enam aru kus pool on taevas ja kus pool põhi. Ujumine osutus mõttetuks sest see toimus kohapeal ja ainult hoovus kandis kuhu ise tahtis. Ja mitte kaldalpoole tagasi, vaid ringiratast. Lõpuks ta oli lihtsalt selili ja lasi ennast keerutada kuni üle 2 h hiljem suvaline lohetaja teda lõpuks nägi ja kaldale lohistas.
Siin ka see video:

Posted in surf | Tagged , , | 1 kommentaar

St.Barth

Saint Barthelemy on killuke top luxury prantsusmaad kariibi meres ja siin ei leidu kohe mitte grammigi kariibi hõngu. 8500 elnikuga saar on läbi ja lõhki prantsusmaa. Vahelduseks kohutavalt meeldiv euroopa annus kätte saada. Jääb vaid üle kiruda matsudades prantslasi, miks nad teevad nii häid juuste, foie gras’d ja hõrgutisi ja tõdeda, et küll on ikka hea elada sellises kohas, kus söögiga on jamasti, aitab vältida paksuksminemist!

St.Barthsi kutsutakse kariibi St.Tropez’ks ja see ta kindlalt on. Kuulsused ja superstaarid, Vuitton ja Chopard. Nii palju megajahte korraga väga ei ole võimalik näha vist kui Gustavias ja selle ümber, nad isegi ei mahu ära, pooled peavad(või äkki tahavad) merel parkima või muudes lahtedes ümber saare jne. Seal igaljuhul raha ei loeta, näiteks St.Jean bays, kus ma windsurfamas käisin ja peale seda kõrval restoranis 2 õlut jõime, arve maksmiseks kaardi andsime, siis selle peale öeldi, et “its okay”, pole vaja makstagi… nii väikse arve pärast nagu 10 eurot, nad isegi ei viitsi nuppe vajutada ja parem hakake astuma. Samal ajal oli arutlusel, kuhu tuleb õhtuks kaaviari laud ja kuhu nurka austrilaud…

Mul kindel plaan oli otsida üles rand, kus toimub windsurfi slaalomi võistlus St.Barth Fun cup. (See on nagu väike defi) Hakkasime omaarust jalutama… Jalutamine kestis täpselt 100meetrit linnast/sadamast/Gustaviast välja ja siis läks tee nii kitsaks, et polnud enam võimalik jalutada. Isegi silt on tee peal, et kõndimine on keeltaud! Saar on üliväke ja teisele poole on kiviga visata, aga ei saa jala minna. Kui saarel elab 8000inimest, siis mulle tundub, et igalühel on vähemalt 2 autot… Hääletasime siis. Gustaviast teisele poole saart St.Jean randa kestab sõit enamvähem paar minutit!IMG_8970
Valge liiv ja helesinine vesi. Ilus mis ilus! Aga….nagu alati-kõike ilusat ja head on ikka korraga raske saada! Laenutus(ja võistluse koht ka) ja vetteminekukuks ainuke võimalus phmts on lennujaama kõrval, mis on nii pisike, et lennurada lõpeb vees. Surfiklubi kõrval. Mäe otsast vaadates mulle tundus, et nad tiksuvad üle lennuraja, aga tegelikult see lõpeb nii ära, et viimasest poist saab täpselt healjuhul mööda. Ja kuna see ei ole harv nähtus, et lennukid saavadki seisma alles otsapidi vees, siis pole ka ime kui mõnega pihta võib saada kunagi…
Siin on ilusti näha lennuraja lõpp, kaks punast poid ja kollastega on lennurada:IMG_9016

Tuule suund on ikka otse sisse, ja jälle tuleb vastu tuult merele krüssata ja selle teeb raskemaks asjaolu, et seda tuleb teha kahe riffi vahelt, mis on suht kitsas, meenus kohe Puerto Sherry, Cadiz! Minul õnnestus ühelepoole kaljuäärsesse riffi lainetesse ennast sisse sõita ja kukutada, kus oli nii madal, et põlved kriipis ära aga ma üritasin jalgu mitte põhja puudutada. Ja kui kogu töö oli tehtud ja olin peaaegu välja saamas, siis vaatasin, et puri on imelikult kortsus ja pidin kaldale tagasi pöörduma seetõttu. Masti top oli ajama pannud ja rohkem purjeid polnud ka sellist mõõtu. Ükskord kui see remonditud sai, roostes haamrid ja värgid läksid selle jaoks käiku…olin juba tingimustega tutvunud ja läks libedalt välja saamine, kuid ka seal sõitmine tähendab seda, et sa pead kogu aeg ikka vastu tuult kõvasti pressima ja ei mõnule midagi, ma olen selle juba unustanud, kui ebamugav see on, sest Cabaretes sõites sellised ebamugavused ununevad lihtsalt. Mõlemal pool on mäed või kaljud ja see segab ka tuult loomulikult, siis pead veel jälgima, et riffi sisse ei sõidaks, kui sul on pikem uim(freestyle asjadega nad seal muidugi sõitsid riffi peal) ja kõige hullem- sõita ei saagi-jälle mererohi! Nii ees rannas kui ka kaugel merel. Juba mainisin, et seda niisama lihtsalt uime tagant ära ei saa, siis ma ei kujuta ette hästi, kuidas see võistlus siin olema saab… Ja hetkel olen veendunud, et kui ta 4 kuud meres on olnud ei kao ta ka kuu aja pärast kuhugile. Jälle oli kohutav kaifitapmine. Kui ma enne jubedalt tahtsin sellele võistlusele minna, siis peale seda spotiga tutvumist ma enam küll vist ei taha…Ja seegi kord pidin veenduma, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on Cabarete täielik surfiparadiis! Kuid jah, igal saarel oma võlud ja valud- istuda surfilaenutuses St.Barthsil niisama chillida ja teenida 2000 eurot kuus, austreid süüa või Cabarete surfilaenutuses higipull otsa ees tööd rabada 400 euro eest ja empanadasid ja avokaadot limpsida… ja lubasin endale seda kah, et enam ma neid freeride asju ei rendi ka kunagi, olgu uudishimu või surfiisu kui tahes suur.Aina hullem hakkab tunduma see windsurfari elu, kama kaasas lohistamine mööda maailma, väga keeruline väljakutse!IMG_8975

IMG_9034IMG_9060IMG_9071IMG_8956IMG_9064

Posted in surf | Lisa kommentaar

St.Martin

Üllatusmoment on tulla lennujaamast välja ja mitte keegi ei jookse sind pikali takso või moto pakkumisega, keegi isegi ei tee välja, et sa tulid! Aahh, euroopaa!!! Seisad nii kaua rahus ja võidki seisma jääda, keegi ei tülita ikka. Lõpuks läksin otsisin taksojuhi (äge paks neegrimutt) ja küsisin, et mis keeles teil siin saarel üldse räägitakse, alustuseks…Hollandi poolel on igatahes naljakas inglise keel. Prantsuse poolel muidugi prantsuse keel.
Saare ümber läheb üks tee ja autosid on palju, veerandosa saarest toimub põhiliiklus IMG_9103kummipaatidega.Mõlema poole vahet nii prantsuse kui hollandi saab paadiga, kuna saare sees on suur laguun. Lapsed, koerad, jalgrattad kummipaati ja edasi kuhu vaja.        Üldiselt pole sel saarel väga midagi teha(räägin loomulikult endast, vbl teistel on), kui sul just pole jahti või paati või laeva mida vaja seal putitada, parandada, purjeid vahetada või juppe osta. Poed, angaarisuurused, mis müüvad jahtide “juppe” on a la nagu Karnaluks käsitöölisele….ja mulle ainsad tuttavad asjad poes olid crocsid ja päästevestid… niisiis me Britiga raamaturiiulist kaugemale ei läinud, et väheke targemadki välja paista ja kirsiks tordil leidsime sellise raamatu:”Sailing for Dumbs” ! Aga kuna me pole veel päris kindlalt otsustanud kumbki, kas me edaspidi ikkagi tegeleme sellise asjaga, sest minul oli seekord kogu aeg süda paha ja tema kardab (ühed surfarid kõik…!) laineid ja purje vaadata ning kõikide maailmajagude ja merede purjetamisraamatute rivis puudus Polüneesia saarte kohta käiv raamat, siis ei hakanud shoppama! Ka organiseerisime endale jõuluõhtust suurest vaimustusest prantsuse hõrgutavatest söökidest-jookidest toreda pohmelli, millega oli eriti meeldiv  järgmisele saarele loksuda…Nüüd siis teab, seda õppetundi ka!

Hollandi pool mulle  kohe üldse ei meeldinud, ainus atraktsioon on seal, rannas selfide tegemine, kust lennukid üle sõidavad väga madalalt. Prantsuse pool on etem, kasvõi juba keele ja toidu pärast, aga siiski, liiga täis ehitatud ja ruumi pole.                                                                                           Orkaanid lammutavad siinkandi saartel ka kõvasti. Kui Dominikaanis Conzalo tegi ainult ilusad lained siis St.Martinil uputas ära 60 jahti. Kõik kohad on laeva vrakke täis, sama ka St.Barthsil. Ja need mis muutusid kasutuskõlbmatuks, kuid päris ära ei uppunud, seisavad nii kaua kuni keegi kodutu või peaaegu kodutu neid skvottima hakkab. Ja samas saab peale orkaane ka täitsa ametlikult osta u.10 000 daalaga jahi ja seal elama hakata. Pole vaja korterit osta, makse maksta, aitab kummipaadist millega maal käia. Et siis on eraldi uhketele jahtidele kohad, kus parajasti oli ka SteveJobs’i jaht ja muud sellised ja siis uppunute või pooluppunute ja mahajäetud jahtide osakond… Igaühel oma boks, igaühele midagi…

Sõiduks ei kõlba, aga elamiseks küll:
IMG_9110

 

 

 

 

Selle mehe laev, kes ise kahjuks enne ära suri, kui aparaat valmis sai:IMG_9094

 

 

 

 

IMG_9092

 

Prantsuse poole peal saare kirdeosas ma üritasin ka purjelauaga sõita ja sain üsna ruttu aru, et Cabarete on ikka täielik paradiis, no surfiparadiis. Pole küll valget liiva ja läbipaistvat sinist vett ega prantsuse toitusid, veine ja sellise tasemega kohvikuid ja restorane kui Orient Bays, St.Martinil, aga… Seal on väike Vela, selline pisike ongi. Tuul tuleb otse sisse, mis tähendab, et peab vaeva nägema kõvasti ja merele krüssama ja samas peab kogu aeg hoidma kõrgust, sest kaldale lähemale tulles on täiesti metsikult igasugu poisid ja märke, jette, vee-batuute turistidele, ujujaid, fly-board’itajaid, muid turiste igasugu atribuutidega vees, natuke lohetajaid(need viiakse paadiga merele ja siis lastkse allatuult kaldale tulema, kui nad ei oska veel eriti sõita, kui oskavad siis ei sega:)

IMG_8903Kõige hullem asi oli mererohi, mida on kogu ookean igalpool täis(v.a Cabarete) Ja see on pikkade juttidena või mitme ruutmeetri suuruste latakatena meres ja nii ligidal kui täitsa kaugel. Ja seda on väga palju. Ära küljset ei hüppa, peab käega võtma või seisma ja raputama. Mererohi olla Conzalost saadik ehk siis 4 kuud juba. Sõita oli niisiis igatepidi väga halb (rentisin ka freeride asjad, polnud omi kaasas) kuid Orient Bay rannas on täiesti superluks chillida, arvestades seda pranstuse  jumalikku toitu ja jooke ja ilusaid kohvikuid, restorane, kus ei ole plastmass-toolid ja kus mängib kvaliteetse soundiga väga hea kariibi muusika… Sest erilist kariibi hõngu sellelt saarelt ei leia.

 

 

 

 

 

Posted in surf, travel | Tagged , | Lisa kommentaar

Playa Rincon ja Playa Bonita, Samana

Seda, et Samana poolsaar on mega ilus, ma olen vist ennegi juba korduvalt jahunud. Mägine ja üleni palmidega kaetud. Sealt tuleb ka enamus dominikaani palmiõli toodangust. Playa Rincon, mis tähendab nurka, ongi poolsaare kõige kaugemas nurgas. Ja IMG_2433mingite TOPide kohaselt maailma top 10 ilusama rannas hulgas. Ma küll ei uskunud seda, aga jah, täiesti vabalt! 2km imelist randa ümbritsetud mägedest ja ääristatud pikkade kookospalmidega. Ma tahtsin sinna minna turistivabal ajal, aga sattus olema pühade aeg, mis tähendab dominikaanlastele alati pidutsemist ja kõva joomingut kohaliku muusika saatel rannas! Kuna siin rannas ei ole hotelle ega turistibaare ega restorane ja ta on ikka kaugel kõigest muust, siis mõnel muul ajal tulla on kindlasti parem. Ja muidugi see, et siin loodusest keegi eriti ei hooli, kõik laga visatakse enda ümber maha, telgid pannakse randa ja autode ja ATVdega sõidetakse mööda randa seal kus tuju on. Eks veel 10a. tagasi võis see olla täiesti kindlalt ka ilusaim rand üldse, sest siis ei olnud siin ei midagi, kedagi, ega teedki viinud randa õieti, aga kohe-kohe ei jää ka sellest midagi IMG_2559järele,mis veel alles on, sest ranna kõige viimane ja ilusam lõpp on ära ostetud ja sinna pannakse mingi suur hotell peale…Minul, harjunud, et ei tohi astuda, istuda, telkida, ehitada, prügi maha visata, on natuke valus vaadata kuidas seda ilusat maailma lõhutakse. Samanas ei ole õnneks! ühtki allinclusive ja seal näeb päris dominikaani elu rohkesti.Mis teeb sellest atraktiivse koha, kus puhata. Piltilus loodus ja rannad. Playa Bonitas, mis on väike, ilus ja isegi püheade ajal, kui kõik hotellid inimesi täis, siis ikkagi vaikne. Ja ma ei tea kus nad kõik olid, aga ei näinud eriti inimesi kuskil…Ssaab surfata ka. Mõned laenutused ja koolid. Kellel isu allinclusivi-vabalt ilusas kohas puhata võib chekkida sellist kohta: http://www.slh.com/hotels/sublime-samana-hotel-and-residence/   ja veel sellist: http://www.slh.com/hotels/the-bannister-hotel/

siia pannakse hotell püsti: (muidu nagu Maya bay, augusti kuus:)IMG_2587
DCIM100GOPROGOPR7612.

Cayo Levantado teise nimega Bacardi island on teisel pool poolsaart, mille peal on küll üks allinclusive hotell ja sinna saarele tehakse ka niisama tripe, kuid ausaltöeldes ei ole seal absoluutselt mitte midagi teha(kui mitte elada selles hotellis…)Ainult siis kui on vaalahooaeg saab seda ühendada vaalade vaatamisega: Cayo Levantado randIMG_2626Hakkasin harjutama ka filmimist (vänderdab, aga see mul täitsa esimene video) Tee mis läheb Samanasse Cabaretest(läbi Nagua) on kindlalt minu Topis dominikaani kõige ilusamatest teedest kohal nr. 2 ja seepärast tasuks seda sõita kindlasti valges!

 

Posted in travel | Tagged , | Lisa kommentaar